Читать книгу Kreeka kangelased - Stephen Fry - Страница 29

Esimene asi, mida Herakles tegi, kui oli Eurystheuse teenimisest vabastatud, oli naise otsimine.83 Tema kõrvu oli jõudnud sõna, et Oichalia kuningas Eurytos korraldab vibulaskmisvõistluse ja võitja saab endale tema kauni tütre IOLE käe. Herakles poleks saanudki rõõmsam olla. Eurytos oli seesama mees, kes oli õpetanud talle, kuidas vibule nööri panna ja lasta, kui Herakles oli väike, ja temast saaks suurepärane äi.

Herakles osales võistlusel ja (seekord ei kasutanud ta Hydra mürgi sisse kastetud nooli) sai kerge vaevaga parimad punktid. Kui Eurytos seda nägi, eemaldas ta Heraklese võistluselt.

„Aga miks?” Herakles oli löödud. „Ma mõtlesin, et sa oled oma õpilase üle uhke ja võtad mu hea meelega väimeheks.”

„Pärast seda, mida sa Megara ja oma lastega tegid?” küsis Eurytos. „Minu armastatud tütar Iole peaks abielluma naisetapjaga? Lapsemõrvariga? Mitte iialgi!”

Eurytose poeg IPHITOS imetles Heraklest ja palus isa tema eest, kuid kuningas ei tahtnud sellest kuuldagi. Herakles tormas minema ja tõotas hirmsat kättemaksu. Võib-olla võttis ta kaasa mõned Eurytose hinnalistest veistest, võib-olla mitte. Igatahes läksid kaksteist looma selle aja paiku karjast kaduma. Iphitos tuli Tirynsi Heraklese juurde, et loomade tagasiandmise üle läbi rääkida, kuid Herakles, kes oli järjekordse kohutava vihahoo mõju all, heitis noormehe linnamüürilt alla ja tappis ta.84

Jumalad karistasid seda kuritegu xenia ehk „külalistesõpruse” vastu sellega, et saatsid Heraklesele tõve.85 Jälle süüst puhastamist ja lunastust otsides külastas Herakles Pylose kuningat NELEUST ja palus tal viia läbi vajalikud riitused, mis olid võitud kuninga võimuses.86 Kuid Neleus oli Eurytose vana sõber. Iphitos oli olnud talle nagu teine poeg ning ta keeldus järsult Heraklest mõrvasüüst puhastamast. Meie kangelane lahkus Pylosest, vandudes kättemaksu ka Neleusele.

Herakles oli saanud juurde kaks uut vihavaenlast. Need lisati tema vanale vimmale Augeiase vastu, kes oli keeldunud andmast kariloomi, mida oli Heraklesele oma räpaste tallide puhtaks uhtumise eest lubanud; Herakles polnud ka unustanud, kuidas Trooja kuningas Laomedon oli talle maksmata jätnud, kui ta päästis kuninga tütre Hesione Poseidoni saadetud merekoletise käest.

„Eurytos, Neleus, Augeias ja Laomedon,” pomises Delfisse suunduv Herakles endamisi. „Nad kõik maksavad!”

Ta põlvitas oraakli ette. „Mul on vaja patupuhastust. Ütle mulle, mida ma pean tegema.”