Читать книгу Draakoni silmad - Stephen King - Страница 2
ОглавлениеStephen King
Draakoni silmad
Orpheuse Raamatukogu:
1/2011 – H. P Lovecraft «Hullumeelsuse mägedes»
2/2011 – Charles Stross «Palimpsest»
3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad»
4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i lõvi»
1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea»
2/2012 – George R. R. Martin «Öölendajad»
3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud»
4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik»
5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi müür»
1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest»
2/2013 – H. P Lovecraft «Vari aja sügavusest»
3/2013 – Charles Stross «Külmem sõda»
1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu nõlvakul»
2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Väikemees»
3/2014 – Henry S. Whitehead «Lääne-India valgus»
4/2014 – E. F. Benson «Õudusesarv»
1/2015 – Ray Bradbury «Põrmust tõusnud»
2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmaspäev algab laupäeval»
3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway võltsing»
4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung»
5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud»
1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang»
2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5»
3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond»
4/2016 – Isaac Asimov «Üheksa homset»
1/2017 – John Wyndham «Krüüsalised»
2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid»
3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid»
4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud»
5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata»
6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik»
1/2018 – Kir Bulõtšov «Kosmoselaevastiku agent»
2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek»
3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal»
4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmajäetud»
5/2018 – John Wyndham «Kraken ärkab»
1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack»
2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa»
3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar»
4/2019 – Stephen King «Öine vahetus»
5/2019 – Lev Veršinin «Vildaka homse kroonikad»
1/2020 – Arthur C. Clarke «Kuutolmu varing»
2/2020 – Raul Sulbi (koost.) «Orioni vöö 1»
3/2020 – George R. R. Martin «Valguse hääbumine»
4/2020 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Muinasjutt Troikast»
5/2020 – George R. R. Martin «Haviland Tufi reisid»
6/2020 – Jack McDevitt «Sõjaline talent»
7/2020 – Marek Tihhonov «Maailmalõpu päevik»
1/2021 – Ray Bradbury «Halloweenipuu»
2/2021 – Clifford D. Simak «Mängud ajas»
3/2021 – Isaac Asimov «Mina, robot»
4/2021 – Fritz Leiber «Mõõgad ja nõidus»
5/2021 – Isaac Asimov «Nemesis»
6/2021 – Robert A. Heinlein «Galaktika kodanik»
7/2021 – William Peter Blatty «Eksortsist»
8/2021 – Stephen King «Draakoni silmad»
Orpheuse Raamatukogu
8/2021
Stephen King
Draakoni silmad
Originaal:
The Eyes of the Dragon
1984
Sarja koostaja Raul Sulbi
ISSN 2228-0464
ISBN 978-9916-648-21-6 (trükis)
ISBN 978-9916-648-22-3 (epub)
Copyright © 1987 by Stephen King
Illustrations copyright © 1987 by David Palladini
Tõlkinud Eva Luts © 2021
Järelsõna autor Raul Sulbi © 2021
Kaanepildi autor Meelis Krošetskin © 2021
Toimetanud Leiger Luts
Korrektuuri lugenud Tatjana Peetersoo
Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi
Kirjastus Fantaasia
Tartu 2021
Trükitud OÜ Greif trükikojas
See lugu on pühendatud mu suurele sõbrale BEN STRAUBile ja mu tütrele NAOMI KINGile.
1
Kord elas Delaini kuningriigis kuningas, kellel oli kaks poega. See kuningriik oli väga vana ja sellel oli olnud sadu, ehk isegi tuhandeid kuningaid. Nii pika aja möödumisel ei suuda enam isegi ajaloolased kõike meeles pidada. Roland Hea polnud ei parim ega halvim kuningas, kes sellel maal valitsenud oli. Ta püüdis väga, et ta ei teeks midagi eriti kurja, ja enamasti tal see õnnestus. Ta püüdis teha häid asju, kuid kahjuks see tal eriti ei õnnestunud. Tulemuseks oli keskpärane kuningas, kes ei arvanud, et teda mäletataks kaua pärast seda, kui ta sureb. Ja ta surm polnud enam kaugel, sest ta oli vanaks saanud ja ta süda oli üles ütlemas. Ehk oli tal elada üks aasta, ehk kolm. Tema kodakondsed, kes nägid ta halli nägu ja värisevaid käsi, kui ta riigiasju ajas, arvasid samuti, et õige pea, kõige rohkem viie aasta pärast kroonitakse suurel väljakul Nõelatorni ees uus kuningas… ja viie aasta pärast sel juhul, kui ta tervis vastu peab. Nii et kõik kuningriigis, alustades kõige rikkamast parunist ja kõige keigarlikumalt riides õukondlasest kuni kõige vaesema pärisorja ja tema räbalais naiseni välja, mõtlesid ja rääkisid juba troonipärijast, Rolandi vanemast pojast Peterist.
Kuid üks mees mõtles ja planeeris ja sepitses midagi muud: kuidas selle asemel kindlustada, et troonile pääseb Rolandi noorem poeg Thomas. See mees oli Flagg, kuninga võlur.
2
Kuigi kuningas Roland oli vana – ta väitis end olevat seitsmekümnese, kuid oli kindlasti vanem –, olid ta pojad noored. Ta oli abiellunud päris hilja, sest ta ei olnud kohanud ühtegi naist, kes talle meeldinud oleks, ja lisaks paistis ta ema, Delaini Suur Leskkuninganna, nii Rolandile kui kõigile teistele, kaasa arvatud nimetatud daam ise, surematuna. Leskkuninganna oli valitsenud kuningriiki peaaegu viiskümmend aastat, kuni ta oli ühel päeval teed juues pannud värskelt lõigatud sidruniviilu suhu, et leevendada murettekitavat köha, mis oli piinanud teda terve nädala või rohkemgi. Just samal teejoomisel esines õukonna ees üks artist, kes žongleeris viie kavalalt valmistatud kristallkuuliga. Ja just siis, kui kuninganna sidrunilõigu suhu pani, pillas artist ühe klaaskuuli maha. See purunes Suure Idapoolse Õukonnasaali plaaditud põrandal valju klirinaga. Leskkuninganna ahmis selle heli peale õhku. Seda tehes tõmbas ta sidrunitüki kurku ja lämbus väga ruttu surnuks. Neli päeva hiljem krooniti Nõelatorni väljakul Roland kuningaks. Rändnäitleja muidugi ei näinud seda, sest tal oli kolm päeva varem Nõelatorni taga hukkamisplatsil pea maha raiutud.
Kuningas ilma troonipärijateta teeb kõiki närviliseks, eriti kui kuningas on viiekümnene ja kiilanev. Seepärast oli Rolandi enda huvides peatselt abielluda ja järeltulija sigitada. Tema lähim nõuandja Flagg tegi selle Rolandile väga hästi selgeks. Ta märkis ka, et viiekümneselt on vähe aastaid alles jäänud, mille jooksul naisele last sigitada. Flagg soovitas tal peatselt abielluda ja unustada aadlisoost naise ootamine, kes talle meeldida võiks. Kui selline naine pole mehe viiekümneseks saades veel välja ilmunud, märkis Flagg, siis tõenäoliselt ei tee ta seda kunagi.
Roland nägi selle jutu tarkust ja nõustus, teadmata, et Flagg, oma hõredate juuste ja kaame näoga, mida ta peaaegu alati kapuutsiga varjas, mõistis ta sügavaimat saladust: põhjus, miks ta polnud kunagi kohanud meeldivat naist, oli see, et naised talle tegelikult üldse eriti ei meeldinudki. Nad muutsid ta ärevaks. Ja ta polnud kunagi nautinud seda toimingut, mis beebisid naiste kõhtudesse pani. See toiming muutis ta samuti ärevaks.
Kuid ta nägi võluri soovituse tarkust, ja kuus kuud pärast Leskkuninganna matuseid toimus kuningriigis palju rõõmsam sündmus – kuningas Roland abiellus Sashaga, kellest sai Peteri ja Thomase ema.
Delaini rahvas ei armastanud ega vihanud Rolandit, kuid nad kõik armastasid Sashat. Kui too suri teise poja sünnitamisel, vajus kuningriik kõige sügavamasse leina, mis kestis aasta ja ühe päeva. Ta oli olnud üks kuuest naisest, keda Flagg oli oma kuningale võimaliku pruudina soovitanud. Roland ei tundnud ühtegi neist naistest, kes olid kõik sünnipäralt ja positsioonilt sarnased. Nad olid aadliverd, kuid keegi neist polnud kuninglikust soost; nad kõik olid malbed ja leebed ja vaiksed. Flagg ei soovitanud talle kedagi, kes võinuks endale võtta Flaggi koha kuningale kõige lähema usaldusisikuna. Roland valis Sasha, sest too paistis neist poolest tosinast kõige vaiksem ja vaguram ja oli kõige vähem tõenäoline, et ta võiks Rolandit hirmutada. Nii nad abiellusidki. Sasha Lääne Parunkonnast (mis oli tõesti väga väike parunkond) oli siis seitseteist aastat vana, kolmkümmend kolm aastat noorem kui ta abikaasa. Ta polnud kunagi näinud ilma aluspüksteta meest enne kui pulmaööl. Kui ta siis nägi oma mehe lõtva peenist, küsis ta suure huviga: «Mis see on, abikaasa?» Kui ta oleks öelnud midagi muud, või kui ta oleks öelnud seda pisut teistsugusel toonil, oleks selle öö – ja terve ajaloo – sündmused võinud võtta teistsuguse pöörde. Hoolimata erilisest joogist, mida Flagg oli talle tund varem pulmapeo lõpul andnud, oleks Roland võinud lihtsalt minema hiilida. Kuid ta nägi siis naist täpselt nii, nagu too oli – väga noor tüdruk, kes teadis beebitegemisest vähem kui ta ise –, ja Roland märkas, et Sasha oli lahke jutuga, ja ta hakkas naisesse armuma, nagu kõik Delainis temasse armusid.
«See on Kuninga Raudvara,» ütles mees.
«See ei paista raudvarana,» sõnas Sasha kahtlevalt.
«See on enne sepistamist,» vastas mees.
«Ah!» sõnas naine. «Ja kus on sulatusahi?»
«Kui sa lubaksid,» ütles mees tema kõrvale voodisse tulles, «siis ma näitan sulle, sest sa tõid selle sulatusahju Lääne Parunkonnast endaga kaasa, kuid ise ei teadnud seda.»
