Читать книгу Kasside salajane keel - Susanne Schötz - Страница 11

Kassihäälitsuste teaduslik uurimine pole iseenesest uus asi. Juba Charles Darwin (1998) kirjutas kasside häälitsustest. Ta kirjeldas kuut kuni seitset eri häälitsust, kusjuures nurrumist pidas ta kõige põnevamaks, sest seda tekitatakse nii sisse kui välja hingates.

Marvin R. Clark (1895) läheb oma raamatus „Pussy and her Language“ („Kiisu ja tema keel“) veel ühe sammu kaugemale. Ta toetub ühe Prantsuse loodusteaduste professori Alphonse Leon Grimaldi tööle, kus kirjeldati kasside häälitsustes esinevaid eri konsonante ja vokaale. Grimaldi tegi kindlaks, et vokaalidega a, e, i, o ja u on võimalik pea igat kasside keeles öeldud sõna luua, l ja r esinevad enamikes lausungites, teised konsonandid pigem vähe. Grimaldi järgi on kasside keeles umbes 600 põhilist „sõna“, millest tuletatakse kõik ülejäänud. Clarki raamatust saame ka teada, et kasside keel sarnaneb hiina keelele, kus on samuti justkui vähe sõnu, aga mille tähendusi on võimalik muuta erineva hääldusega – eriti kui arvestada kõnemeloodiat. Mõlemat keelt on seetõttu ka väga meeldiv kuulata, justkui muusikat. Modernsed teadlased ei võta Grimaldi teost kuigi tõsiselt, kuigi mõned tema kirjeldused võivad olla vägagi kohased.

Kassihäälitsuste esimese foneetilise uurimistöö koostas Mildred Moelk (1944). Ta kuulatas tähelepanelikult omaenda kassi ja jagas tema häälitsused eri kategooriatesse (16 erinevat häälitsusmustrit kolmes põhikategoorias). Ta pani need häälitsused häälduskirjas ka kirja. Näiteks kirjutas ta nurruva heli nii: ['hrn-rhn-'hrn-rhn ... ]; ja mäugumise nii: ['miɑou:ʔ]. Kassihäälitsuste kirjeldused jagatakse tänase päevani Moelki loodud kolme põhikategooriasse:

1 hääliku moodustamine suletud kõris (nurrumine, kurrumine, murisemine)

2 hääliku moodustamine avanev-sulguvas kõris (näugumine, ulgumine)