Читать книгу Motosõidu ABC - Sverre Lasn - Страница 11

Inimesed reageerivad ohuolukordadele instinktiivselt ja selliste alateadlike reaktsioonide ülesanne on tagada ellujäämine. Instinktid käivituvad reflektoorselt, ilma neile mõtlemata. Ellujäämisinstinktidega on inimest varustanud evolutsioon. Näiteks pilgutab või suleb inimene silmad, kui keegi teda ootamatult ehmatab. Või tõmbab käe tagasi, kui see kõrvetada saab.

Kui tegemist on mootorrattasõiduga, võivad mitmed alateadlikud refleksid osutuda lausa eluohtlikeks. Kui sõitja oleks osanud ohuolukorras reflekse taltsutada ja teadlikult käituda, oleks selliste reflektoorsete reaktsioonide tagajärjel toimunud õnnetused jäänud toimumata. Kuna selliseid instinkte on väga raske või peaaegu võimatu välja lülitada, tuleb pidevalt harjutada ohuolukordades käitumist, et õppida oma ürgseid instinkte kasvõi osaliselt valitsema.

Üks kõige levinum sõiduvigu tekitav reaktsioon on ohtu märgates käte kangestumine ja selja sirgeksajamine, valmistudes sedasi justkui kokkupõrkeks ja püüdes end selle vastu kaitsta. Nii kaob ratta juhtimiseks vajalik lõdvestunud ja rahulik sõiduasend ja ohuallikast ei suudeta mööda sõita.

Mootorratas on nagu relv, millega tabad just seda, mille poole vaatad. Ära jää ohuallikat põrnitsema!

Teiseks levinud reaktsiooniks on pilgu kinnitamine ohuallikale. Kogu tähelepanu on koondunud takistusele või ohule, näiteks kõrvalteel lähenevale autole, ja jälgitav auto tõmbab sel juhul nagu magnetiga enda poole. Ega asjata ei öelda, et mootorratas on nagu relv, sellega tabad just seda, mille poole vaatad. Selline ohu „sihtimine” on väga tihti mootorrattaõnnetuse põhjuseks.

Kui kurv osutub järsemaks kui on arvestatud, käitub seni vaid autot juhtinud inimene tõenäoliselt nii: kuna autot juhtides tuleb rooli keerata veelgi rohkem kurvi suunas, keeratakse ka mootorratast juhtides lenksu kurvi suunas. Nagu vastupööramise näide õpetas, püüab ratas end nüüd sellise tegevuse tagajärjel hoopis püsti tõsta ja sõidujoon muutub veel laiemaks. Alateadliku reaktsiooniga saavutatakse seega täpselt soovitule vastupidine olukord.

Kurvis kiputakse gaasi maha laskma, mis mõjub umbes samamoodi nagu tagapiduri kasutamine. Gaasi vähendamine koondab ratta raskuse esirattale, mis raskendab ratta juhtimist. Sõidujoon muutub veel laiemaks kui algselt oli plaanitud, sest gaasiandmist vähendades või pidurdades ajab ratas end inertsi mõjul rohkem püsti ja püüab liikuda otse.