Читать книгу Alasti - Sylvia Day - Страница 8

„TERE, ISA. Sain su lõpuks kätte.” Võtsin telefonitoru mugavamalt kätte ja tõmbasin hommikusöögilaua juures seisva tabureti lähemale. Tundsin isast puudust. Viimased neli aastat olime elanud piisavalt lähestikku ja näinud teineteist vähemalt korra nädalas. Nüüd oli tema Oceanside’i kodu mitme osariigi kaugusel. „Kuidas sul läheb?”

Isa keeras teleka hääle vaiksemaks. „Paremini – nüüd, kui sa helistasid. Kuidas esimene töönädal möödus?”

Rääkisin talle, mis esmaspäevast reedeni oli juhtunud, jättes vahele kõik Gideoniga seotu. „Mulle meeldib väga minu boss Mark,” lõpetasin ülevaate. „Ja agentuuri aura on väga energiline, kuigi teatud mõttes pentsik. Tunnen iga päev rõõmu, kui pean tööle minema, ja olen õnnetu, kui on aeg koju minna.”

„Loodan, et nii jääbki. Aga vaata et sa ikka puhkad ka vahepeal. Käi väljas, sa oled ju noor, pead rohkem lõbutsema. Aga mitte liiga palju.”

„Jee, näiteks eile õhtul sai küll liiga palju. Käisime Caryga klubides ja ma ärkasin õudsa pohmakaga.”

„Kurat, ära räägi mulle sellist juttu.” Ägas isa. „Vahel öösiti ärkan, külm higi otsaees, kui mõtlen sinust New Yorgis. Saan sellest üle, kui ütlen endale, et oled piisavalt tark ega riski liiast, tänu kahele vanemale, kes on su DNA-sse ohutusreeglid süstinud.”

„See on tõsi,” ütlesin naerdes. „Seoses sellega meenus mulle… Ma hakkan Krav Maga’t õppima.”

„Tõesti?” Isa mõtles veidi. „Üks meie meestest teab sellest üht-teist. Äkki ma võtan temaga ühendust ja kui sulle külla tulen, saame infot vahetada.”