Читать книгу Ajulugu - Tauri Tallermaa - Страница 9

Aju kallidus seisneb selles, et kui kogu täiskasvanu keha massist (võttes keskmiseks 70 kg) moodustab aju ligikaudu 2%, siis keha toodetavast energiast kulutab ta koguni umbes 20%. Kui suhteliselt laisk inimene kulutab päevas umbes 2000 kilokalorit, siis võtab aju sellest järelikult endale umbes 400. Teisisõnu vajab aju väga palju energiat, et end töös hoida. Milleks ta seda kulutab? Cambridge’i Ülikooli teadlased on uurinud energiakulu hiirtel ja zooloog Simon Laughlini sõnul kulutavad nad umbes veerandi energiast ajukoores neuronite ja gliiarakkude (tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid) töökorras hoidmiseks ning umbes 75% elektriliste signaalide saatmiseks ja töötlemiseks üle terve aju. Need protsendid tunduvad teadlaste sõnul olevat inimestele üsna sarnased.

Aju ei lülitu kunagi välja. Isegi une ajal kulutab ta enam-vähem sama palju energiat kui ärkvelolekul. Puhkamise ajal suhtlevad neuronid pidevalt omavahel uuendamaks infot, mis ümberringi toimub. Kui aju vajab mingi piirkonna aktiivsemat kasutamist, kasvab ka selle ala energianõudlus. Kuid isegi kui meile endale tundub, et näiteks suhtlemine teise inimesega väsitab meid mingist hetkest (ehk siis aju kulutab tavalisest rohkem energiat), on aju energiavajadus suurenenud tegelikult üsna vähe – kuni 8%, mitte rohkem. Erinevalt näiteks jalalihastest, kus energia tarbimine võib istumise asemel käimise või jooksmise puhul suureneda lausa kolm kuni neli korda, nõuab aju üsna stabiilset energiaga varustatust.