Читать книгу Suhtlemiskonflikti psühholoogia - Tõnu Lehtsaar - Страница 4
Saatesõna raamatu teisele trükile
ОглавлениеMul on hea meel, et käesolev raamat on leidnud lugejate heakskiidu, mis on viinud e-raamatu ilmumiseni. Kuna jätkuvalt on huvi raamatu vastu, siis elektroonilise väljaande ilmumine on midagi loomulikku ja ootuspärast. See võtab vajaduse järgnevateks kordustrükkideks ja võimaldab huvitatutel teosega tutvuda.
Esimese trüki ilmumisest on möödunud kaksteist aastat. Selle aja jooksul on konfliktoloogias toimunud mitmeid arenguid, kuid põhimõtteliselt uusi käsitlusi ei ole sündinud. Pigem on muutunud rõhuasetused. See tähendab, et mingitele teemadele pööratakse suhteliselt rohkem tähelepanu. Nimetan siinkohal mõned neist.
Globaalsete konfliktide võimendudes on hakatud enam tähelepanu pöörama kultuuri ja konfliktide vahelisele seosele. Selleks, et konflikti lahendada, on tarvis mõista osapoolte vajadusi ja väärtussüsteemi. Paljude pingete juured asuvad täna erinevates tavades, väärtustes, uskumustes ja elutunnetustes. Multikultuursusest on saanud nii märk- kui ka sõimusõna. Konfliktoloogia tegeleb üha enam kultuuriliste konfliktide teemaga.
Globaalsetele arengutele vastandub huvi üksikisiku osatähtsuse vastu erinevates konfliktides. Üheks konfliktide lahendamise märksõnaks on kujunemas enesejuhtimine. See hõlmab nii arusaamist sellest, kes ollakse, kui ka võimet oma tundeid ja impulsse kontrollida. Me näeme tänagi seda, kuidas riigijuhtide hingeelu võib mõjutada maailmas toimuvat. Konfliktoloogia jaoks on huvipakkuv isiksuse ja konfliktikäitumise vaheline seos.
Kolmas areng konfliktoloogias on pigem pragmaatiline. Näiteks on populaarsust kogumas töökohal toimuvate konfliktide käsitlused. Samuti pööratakse tähelepanu rasketele vestlustele. Tegusad inimesed ei huvitu mitte niivõrd erinevatest seisukohtadest, kui vastusest küsimusele, mida pingelistes olukordades tegema peab.
Neljandaks võib nimetada seda, et konfliktiteema on liikumas küberruumi. Mõisted nagu küberkiusamine, pseudosõprus ja virtuaalsuhtlus annavad ka konfliktidele uue mõõtme, mida me alles õpime tundma. Uues psühholoogia harus - küberpsühholoogias on omaette koht ka konfliktide mõistmisel ja nende lahendamisel.
Nende arengute taustal püsib aga üldine arusaam sellest, mis on inimestevaheline konflikt ja kuidas see toimib. Selle psühholoogilisest üldkäsitlusest alljärgnevad leheküljed räägivadki. Soovin headele lugejatele jätkuvat mõtlemisainet ning tuge võimalike konfliktide ennetamisel ja nendega toimetulemisel!
Tõnu Lehtsaar
Tartu Ülikooli professor
Tartus, jaanuar 2020