Читать книгу Peraküla - Tommi Kinnunen - Страница 6

MÕNED VÄIDAVAD, et Kusikoski häärber sai oma nime kollakalt vahutava huumusrikka kose järgi. Teiste meelest oli kõige olulisem nime andmise põhjus kose pikk langemisteekond lehtrikujulisse kanjonisse ja eriti sellest sündiv hääl. See meenutab nimelt poti keskele hooletult lastavat madalat ja katkendlikku kusejuga. Siiski pole kumbki põhjuseks, miks häärberile see nimi anti, sest – erinevalt rahva arvamusest – sai kosk nime häärberilt, mitte vastupidi.

Augustis, Issanda aastal 1778, oli Rootsi kuningas teinud samasuguse liigutuse nagu iga varasem svealaste, götalaste ja vendide kuningas kuni igivanade aegadeni välja: kuulutanud sõja Venemaale. Sõjategevus kulges nagu oli arvata; ohvitserkond viidi laevadega Stockholmist Turusse nagu varemgi, Häme ja Savo südamaal korraldati tavapäraselt sundvärbamine. Rünnati Venemaad, saadi peksa ja taganeti Turusse välja. Nagu teadis iga soomlane, pidid ohvitserid järgmiseks laevadele minema ja tagasi läänes asuvasse pealinna purjetama. Vaenlane tungib määramatuks ajaks idapoolsesse maakonda, kuni mingil hetkel liidab Venemaa endaga rahuläbirääkimiste tulemusel sobiva suurusega osa Ida-Soomest. Laevale minnes peavad väliveebelid nõu, kuidas seda aega kutsuda. Suurviha^[1.] oli juba olnud, samuti väikeviha. Järelja jätkuviha kõlasid rumalalt, keskviha oleks pidanud kasutama juba varem.

Adjutantidest ümbritsetud kuningas jälgis, kuidas ohvitserkond ennast Pikisaare lumesogastelt kaljudelt laevadele pakkis. All kai peal ootasid ohvitserid auastmele vastavas rivikorras oma järge sõudepaadile. Raskelt vigastatuid polnud nende hulgas loomulikult näha, sest haavatasaamine oli reakoosseisu ülesanne. Reamehed jõuavad järelvägedes kohale kolme päeva pärast, kui ohvitserkond on seilanud juba päris kaugele Kastelholmi taha, ehk isegi Märketingist mööda.

„Peaks laevale minema, Ers Majestät.^[2.]”

Tentsik rääkis üllatavalt head rootsi keelt, kuigi valged harjasjuuksed ja talve üle elanud kartulit meenutav nina paljastasid otsekohe, et ta on soomlane.

„Vi tackar.”^[3.]

Tee alla oli pikk ja kaljudel kasvav sammal oli ennast vett täis imenud. Kuningal tuli naer peale. Just enne kaile jõudmist otsustas ta veel põit kergendada. Ta ei tahtnud paljastada oma kuninglikku saua otse ohvitserkonna suunas, mitte niivõrd kombluse pärast, sest valitsejad olid sellistest asjadest kõrgemal, vaid sellepärast, et tugev edelatuul oleks paisanud vedeliku otse tema kenadele gobeläänriidest kingadele. Seetõttu keeras ta ohvitseridele selja ja vaatas otse rahvasumma, koukides välja selle, mida polnud kuulujuttude põhjal veel kordagi kuninganna ees välgutatud. Märgates majesteedi kavatsusi, pööras teener ümber, kuid eest astuda siiski ei julgenud. Kuningas vaatas enda ees seisvat poissi, surus niuded ettepoole ja püüdis saada kusejuga finni vasema jalavarjuni ulatuma.

Kuningas tundis, et oli üks korraliku tasemega pärl riigi valitsejate pikas kees. Küll asjad sujuvad nagu nad sujuma peavad. Tema alakõhust või tühjenevast põiest solises rõõm. See hetk tuleks tallele panna. Sõjakäigust peaks jääma püsiv mälestus.

„Kuule sina, nolk,” hõikas ta. „Hören mina ord.^[4.] Sinust tehakse nüüd parun.”

Teener ei julenud vastata, kuid tema muutunud asend näitas, et ta kuulas.

„Calle annab sulle lääniks mõne sobiva metsa või mäe.”

Üks adjutantidest noogutas tõsiselt. Sellele võiks anda kaugel põhjas täitsa Tavastehusi tagant säärasel hulgal soid ja tundruid, kui palju too nädalaga hobusel läbi ratsutada jõuaks. Ruumi sellel pimedal maal jagus.

Poiss põrnitses oma märgi jalgu. Kuningas polnud enam noor. Ta igatses aegu, mil suutis kusta hangele sama ilusa autogrammi kui käega kirjutades. Kui enne oleks juga tõmmanud hangele teravate äärtega torkeid justkui floretiga, siis nüüd meenutas vool Drottningholmi lossi kõige madalamat fontääni. Majesteet nõksutas puusi ja raputas välja viimased tilgad.

„Mõtle siis oma mõisale välja mõni sobiv kuningast kõnelev nimi.”

1 Suurviha (soome k ’Isoviha’) oli periood Põhjasõjas, mil Venemaa vallutas Soome territooriumi (1713–1721). [ ↵ ]

2 Teie majesteet – rootsi k. [ ↵ ]

3 Me täname. – rootsi k. [ ↵ ]

4 Kuulake mind! – rootsi k. [ ↵ ]