Читать книгу Eesti ühiskond kiirenevas ajas - Triin Vihalemm - Страница 12

Ülaltoodud ülevaade sotsioloogilise uurimistöö arengust Eestis 50 aasta jooksul ei pretendeeri kaugeltki kõikehõlmavusele9. Oleme käsitlenud vaid neid uuringuid, mis on olnud oluliseks eeltööks ja kontekstiks MeeMa uuringule. Siiski võimaldab see näha mõningaid sotsioloogiliste uuringute arengu põhijooni, kasvõi andmekogumise ja analüüsi metodoloogia arengut, uurimisvaldkondade ja uurimiskeskuste püsimist või muutumist.

Kokkuvõtvalt võib praegusest perspektiivist vaadatuna vähemasti meediasotsioloogiliste uuringute puhul algusest peale esile tuua nende tugevat metodoloogilist alust, nii et hoolimata režiimi ahistavatest tingimustest oli võimalik enam-vähem adekvaatselt sotsiaalseid protsesse hõlmata. See saavutati suuresti tänu komplekssele kontseptuaalsele lähenemisele, andmekogumise ja – töötlemise reeglite ja tavade väljakujunemisele. Suur osa 1970.–1980. aastatel kujunenud uurimispõhimõtetest on ka MeeMa uuringutes äratuntavalt esindatud.

Eestit võib pidada üheks kõige enam sotsioloogiliste küsitlustega kaetud piirkonnaks tollases Nõukogude Liidus. Kahjuks on suurt kogutud andmehulka väga vähesel määral üldistatud. Tervikpildi loomine ühiskonna arengust ei olnudki nõukogudeaegsete ideoloogiliste piirangute tõttu võimalik. Seda saaks aga teha praegu, sest suur osa küsitlustulemustest on säilinud Eesti Sotsiaalteaduslikus Andmearhiivis ja sekundaarseks analüüsiks kättesaadav. Sotsioloogiline arheoloogia võiks noortele uurijatele olla huvipakkuv ja inspireeriv väljakutse.

Mikko Lagerspetz ja Iiris Pettai tõid Eesti sotsioloogia nõrga küljena esile akadeemilise foorumi puudumise, mis edendaks professionaalset diskussiooni (2003). Kahjuks on see suurel määral nii ka praegu. Kuigi Eesti Sotsioloogide Liidu tegevus on viimastel aastatel aktiviseerunud ning üle paari-kolme aasta toimuvad Eesti sotsiaalteadlaste konverentsid, on järjekindlaks erinevaid keskusi ja uurimistulemusi ühendavaks ja üldistavaks foorumiks olnud üksnes inimarengu aruanded. Nende koostamises on peale sotsioloogide osalenud ka politoloogid, majandus-, haridus- ja keskkonnateadlased ja teised, nii on need olnud kõiki Eesti sotsiaalteadlasi koondav platvorm. Viimasel kümnel aastal on inimarengu aruannete maht suurenenud ja haare laienenud, ühiskondlik tähelepanu nendele oluliselt kasvanud. Võib öelda, et suurel määral tänu nendele on ka avalikkuse tähelepanu sotsiaalteadustele suurenenud.

Teise puudusena märkisid Lagerspetz ja Pettai (2003) uurimistulemuste teoreetilise mõtestamise vähesust. Viimasel 10–15 aastal on selles toimunud suur edasiminek, tänu sotsioloogia kui eriala õpetamisele kahes ülikoolis, regulaarsele koostööle teiste maade uurijatega, publikatsioonidele rahvusvahelistes ajakirjades ning ka tänu inimarengu aruannetes esitatud üldistatud analüüsile. Siiski tuleb tõdeda, et ka praegused uuringud jäävad kohati fragmentaarseteks, neis napib sageli üldistusjõudu ühiskonna kohta tervikuna, mida Lagerspetz ja Pettai 2003. aastal Eesti sotsioloogia nõrgaks küljeks pidasid.

Käesolev raamat kujutab endast ühte katset anda süsteemne ülevaade inimese ja ühiskonna vahekorrast ning elaviku muutumisest uuel sajandil.

KASUTATUD KIRJANDUS

Aarelaid-Tart, A. (1993). Seltsiliikumine Eestis. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised, Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 42: 2.

Aarelaid-Tart, A. ja Tart, I. (1995). Culture and Development of Civil Society in Estonia. Nationalities Papers, 23(1), 153–165.

Aarelaid-Tart, A. (2006). Cultural Trauma and Life Stories. Helsinki: Kikimora.

Aarelaid-Tart, A. (2012). Põlvkondlik sidusus ja hajusus elaviku taustal. A. Aarelaid-Tart (Koost). Nullindate kultuur II: põlvkondlikud pihtimused (lk 7–15). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Aarelaid-Tart, A. ja Bennich-Björkman, L. (2012). Baltic Biographies at Historical Crossroads. London, New York: Routledge.

Allaste, A. – A. (2001). Klubikultuur Eestis. S. Helme ja J. Saar (Toim). Ülbed üheksakümnendad: Probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate Eesti kunstis (lk 67–82). Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Allaste, A. – A. (Toim) (2011). Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas. Elustiilide uurimused. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Allaste, A. – A. (Toim) (2013). Subkultuurid. Elustiilide uurimused. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Altermann, M. ja Maripuu, L. (2013). Mootorratturite subkultuuri kujunemine Eestis. A. – A. Allaste (Toim). Subkultuurid. Elustiilide uurimused (lk 195–230). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Araste, L. (2013). Eesti metal subkultuur – areng ja kommunikatsioon läbi aastate. A. – A. Allaste (Toim). Subkultuurid. Elustiilide uurimused (lk 119–141). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Arutjunjan, J. ja Kahk, J. (Toim) (1980). Sotsioloogilisi suletõmbeid Nõukogude Eesti kohta. Tallinn: Perioodika.

Bolin, G. (2005). The Media Landscape of Södertörn 2002: Media Use, Values and Everyday Life in Southern Stockholm. Huddinge: Södertörn University College, Institutionen för medier, konst och filosofi, Media and Communication Studies.

Bourdieu, P. (1993). The Field of Cultural Production: Essays on Art and Literature. Cambridge: Polity.

Grogaard, J. (Toim) (1996). Estonia in the Grip of Change: the Norbalt Living Conditions Project. Oslo: Forskningsstiftelsen Fafo.

Haavio-Mannila, E. ja Rannik, E. (Toim) (1985). Vertaileva tutkimus Eestin ja Suomen perheestä, työstä ja vapaa-ajasta. Helsinki: Suomen ja Neuvostoliiton välinen tieteellis-tekninen yhteistoimintakomitea.

Hallik, K. (1997). Eestlaste ja venelaste poliitiliste hoiakute ja geo-ajaloolise teadvuse polarisatsioon 1991. aastal. P. Järve (Koost). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik (lk 11–17). Tallinn: Avita.

Hallik, K., Kruusvall, J., Pavelson, M., Pettai, I, Proos, I. ja Vetik, R. (Toim) (2006). Integratsiooni monitooring 2005: uuringu aruanne. Tallinn: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus.

Hansson, L. (Koost) (2004). Valikud ja võimalused. Argielu Eestis aastatel 1993–2003. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Hansson, L. (Koost) (2009). Töö, kodu ja vaba aeg. Argielu Eestis aastatel 1985–2008. Tallinn: Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

Heidmets, M. (Toim) (1998). Vene küsimus ja Eesti valikud. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Helemäe, J. (2000). Haridussüsteem ja tööturg: Eesti ja Euroopa võrdlus. R. Vetik (Peatoim). Eesti Inimarengu Aruanne 2000 (lk 85–99). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Helemäe, J. (2011). Intragenerational mobility under conditions of rapid neoliberalization. E. Saar (Toim). Towards A Normal Stratification Order. Actual and Perceived Social Stratification in Post-Socialist Estonia (lk 83–109). Bern: Peter Lang.

Helemäe, J. ja Saar, E. (1998). Põlvkonnasisene sotsiaalne mobiilsus üleminekuperioodil (Eesti longituuduuringute andmeil). P. Kenkmann ja J. Saarniit (Toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (lk 100–105). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Helemäe, J., Saar, E. ja Vöörmann, R. (Koost) (1998). Täiskasvanute koolituse uuring 1997: metoodiline ülevaade. Tallinn: Statistikaamet.

Helemäe, J., Saar, E. ja Vöörmann, R. (Koost) (1999). Täiskasvanute koolitus 1997. Tallinn: Statistikaamet.

Helemäe, J., Saar, E. ja Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida? Hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast mõjust kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn: TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

Helsper, E. J., Kalmus, V., Hasebrink, U., Sagvari, B. ja De Haan, J. (2013). Country Classification: Opportunities, Risks, Harm and Parental Mediation. LSE, London: EU Kids Online. Leitav aadressilt: http://eprints.lse.ac.uk/52023.

Hion, E., Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1988). Meie muutuv elulaad. Tallinn: Eesti Raamat.

Høyer, S., Lauk, E. ja Vihalemm, P. (Toim) (1993). Towards a Civic Society: The Baltic Media’s Long Road to Freedom. Perspectives on History, Ethnicity, and Journalism. Tartu: Nota Baltica.

Jadov, V. (1968). Sotsiologitšeskoje issledovanije: metodologija, programma, metodõ. Tartu: Tartu Riikliku Ülikooli Kirjastus.

Jadov, V. (Toim) (1998). Sotsiologija v Rossii. Moskva: Izdatelstvo Instituta sotsiologii RAN.

Järve, M. (1985). Kulturnaja dejatelnost nasselenija. Tallinn: Eesti Raamat.

Järve, M. (1994). Vaba aeg. A. Narusk (Toim). Murrangulised 80-ndad ja 90-ndad Eestis: Töö, kodu ja vaba aeg. Eesti tööealise elanikkonna 1985. a ja 1993. a küsitluste andmetel (lk 84–100). Tallinn-Helsingi: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Järve, P. (Koost) (1997). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik. Tallinn: Avita.

Kallas, K., Vetik, R., Kruusvall, J., Saar, E., Helemäe, J., Kirss, L., Leppik, C., Seppel, K., Kivistik, K. ja Ubakivi-Hadachi, P. (Toim) (2015). Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2015. Leitav aadressilt: www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-loimumismonitooring-2015.

Kalmus, V. (2008). Riskialtid tiigrikutsud: Eesti lapsed kui (uue) meedia kasutajad. L. Ots (Toim). Uued ajad – uued lapsed (lk 35–62). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Kalmus, V., Karu, K., Komp, L., Runnel, P., Pruulmann-Vengerfeldt, P., Siibak, A. ja Ugur, K. (2010). Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk. Peamiste tulemuste eestikeelne kokkuvõte. EU Kids Online. Leitav aadressilt: http://www.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EU%20Kids%20II%20(2009-11)/EUKidsExecSummary/EstoniaExecSum.pdf.

Kalmus, V., Lauristin, M. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (Toim) (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kalmus, V., Talves, K. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2013). Behind the Slogan of „e-State“: Digital Stratification in Estonia. M. Ragnedda ja G. Muschert (Toim). The Digital Divide: The Internet and Social Inequality in International Perspective (lk 193–206). London: Routledge.

Kalvet, T. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2008). Infokihistumine: Interneti mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Kask, K. ja Vellerand, L. (1980). Inimesed teatrisaalis. Tallinn: Perioodika.

Keen, M. F. ja Mucha, J. (Toim) (1994). Eastern Europe in Transformation: The Impact on Sociology. Westport CT, London: Greenwood Press.

Kirch, A. (Toim) (1997). The Integration of Non-Estonians into Estonian Society: History, Problems and Trends. Tallinn: Estonian Academy Publishers.

Kirch, A., Kirch, M. ja Tuisk, T. (1992). The Non-Estonian Population Today and Tomorrow: A Sociological Overview. Tallinn: Estonian Academy of Sciences.

Kirch, A., Kirch, M. ja Tuisk, T. (1997). Vene noorte etnilise ja kultuurilise identiteedi muutused aastatel 1993–1996. P. Järve (Koost). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik (lk 47–67). Tallinn: Avita.

Kivirähk, J. (1991). From the Singing Revolution to the Referendum of Independence. – Emor-Reports, 1(1), 12–14.

Klapper, J. (1960). The Effects of Mass Communication. New York: Free Press.

Kobin, M. (2013). Globaalse subkultuuri avaldumine Eestis: hiphop-kultuur Rakveres. A. – A. Allaste (Toim). Subkultuurid. Elustiilide uurimused (lk 164–194). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Kobin, M. ja Allaste, A. – A. (2009). Hip-hop in Rakvere: The Importance of the Local in Global Subculture. G. McKay jt (Toim). Subcultures and New Religious Movements in Russia and Central-East Europe (lk 87–110). Bern, Oxford: Peter Lang.

Krull, H. (2012). Uued vabastusliikumised. A. Aarelaid-Tart (Koost). Nullindate kultuur I: teise laine tulemine (lk 145–174). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kuks, A. (1934). Eesti koolinoorsoo ideaalid: 1922. a. ankeedi andmeil. Tallinn: Tallinna Keskvangimaja.

Kruuse, M. (2015). Juhan Kivirähk: olen Andrus Saarele tänulik tema õpetuste, koostöö ning väärika konkurentsi eest. Eesti Päevaleht, 28.05.

Kruusvall, J. (1981). Kodu linnas: keskkond elulaadi kujundajana. P. Vihalemm (Toim). Elulaad ja elukeskkond (lk 117–130). Tallinn: Eesti Raamat.

Kruusvall, J. (1997). Rahvusprobleemid rahva pilgu läbi 1994. P. Järve (Koost). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik. Tallinn: Avita.

Kutsar, D. (1997). Multiple Welfare Losses and Risks of Social Exclusion in the Baltic States during Societal Transition. A. Aasland, K. Knudsen, D. Kutsar, D. ja I. Trapenciere (Toim). The Baltic Countries Revisited: Living Conditions and Comparative Challenges. The NORBALT Living Conditions Project. Fafo Report 230 (lk 79–94). Oslo: Fafo.

Kutsar, D. (Toim) (2002). Elutingimused Eestis viis aastat hiljem. Norbalt II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kutsar, D. (Toim) (2010). Vaesus Eestis. Tallinn: Statistikaamet.

Kutsar, D. ja Trumm, A. (Toim) (1999). Vaesuse leevendamine Eestis. Taust ja sihiseaded. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kuuli, O. (2002). Sula ja hallad Eesti NSV-s: Kultuuripoliitikast aastail 1953–1969. Tallinn.

Kääriku I (1967). Materjalõ vstretši sotsiologov „Metodologitšeskije problemõ issledovanija massovoi kommunikatsii“. Tartu: TRÜ.

Kääriku II (1968). Materjalõ vstretši sotsiologov „Tsennostnõje orientatsii litšnosti i massovaja kommunikatsija“. Tartu: TRÜ.

Kääriku III (1969). Materjalõ vstretši sotsiologov „Litšnost i massovaja kommunikatsija“. Tartu: TRÜ.

Lagerspetz, M. (2001). Kodanikeühiskonna rollid tänases Eestis. Riigikogu Toimetised, 2, 230–236.

Lagerspetz, M. ja Pettai, I. (2003). Estonian Sociology of the 1990s: In Search of an Identity. M. F. Keen ja J. I. Mucha (Toim). Sociology in Central and Eastern Europe. Transformation at the Dawn of a New Millennium (lk 61–72). Westport, London: Praeger.

Lagerspetz, M., Rikmann, E. ja Ruutsoo, R. (2007). Sissejuhatus: kaks aastakümmet kodanikualgatust, poolteist aastakümmet kodanikualgatuse uurimist Eestis. E. Rikmann (Koost). Algatus, osalus ja organisatsioonid (lk 9–12). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Lagerspetz, M. ja Rikmann, E. (2008). Kodanikualgatus ja vabatahtlik organiseerumine. M. Heidmets (Peatoim). Eesti inimarengu aruanne 2007 (lk 32–39). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

Lagerspetz, M., Ruutsoo, R. ja Rikmann, E. (2000). Olelemisest osalemiseni? Eesti kodanikualgatuse hetkeseis ja arenguvõimalused. Akadeemia, 12, 269–298.

Laidmäe, V. – I. (2009). Tervisehinnangud ja tervisekäitumine. L. Hansson (Koost). Töö, kodu ja vaba aeg. Argielu Eestis aastatel 1985–2008 (lk 115–149). Tallinn: Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

Laidmäe, V. – I. ja Allaste, A. – A. (2004). Tervis. L. Hansson (Koost). Valikud ja võimalused. Argielu Eestis aastatel 1993–2003 (lk 64–82). Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Lauristin, M. (1972). O nekotorõh problemah kontent-analiza v svjazi s izutšenijem napravlennosti soderžanija gazetõ. Ü. Vooglaid (Toim). Trudõ po sotsiologii II (lk 142–180). Tartu: TRÜ sotsioloogialaboratoorium.

Lauristin, M. (1988). Fosforiidisündroom ja avalikkuse areng. Eesti Loodus, 7 ja 8, 792–788, 879–886.

Lauristin, M. (2008). Hästi lõimunute rolli on alahinnatud. M. Kass (Koost). Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine. Metsaülikool Eestis 2005–2008 (lk 151–156). Tartu: SA Metsaülikool.

Lauristin, M. (2010). Punane ja sinine. Tallinn: AS Eesti Ajalehed.

Lauristin, M. (2012). Eestlaste kultuurisuhte muutused liikumisel siirdeühiskonnast võrguühiskonda. A. Aarelaid-Tart (Koost), Nullindate kultuur I: teise laine tulemine (lk 13–43). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lauristin, M. ja Firsov, B. (1987). Massovaja kommunikatsija i ohrana okružajuštšei sredõ. Tallinn: Eesti Raamat.

Lauristin, M., Kaal, E., Kirss, L., Kriger, T., Masso, A., Nurmela, K., Seppel, K., Tammaru, T., Uus, M., Vihalemm, P. ja Vihalemm, T. (Toim) (2011). Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2011. Tallinn: Kultuuriministeerium. Leitav aadressilt: www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-integratsiooni-monitooring-2011-0.

Lauristin, M. ja Heidmets, M. (Toim) (2002). The Challenge of the Russian Minority: Emerging Multicultural Democracy in Estonia. Tartu: Tartu University Press.

Lauristin, M., Timak, R. ja Vihalemm, P. (1985). Keskkonnateadvus – arusaamad ja hinnangud. Eesti Loodus, 6, 374–382.

Lauristin, M., Vare, S., Pedastsaar, T. ja Pavelson, M. (Toim) (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Tartu: Projekt Vera.

Lauristin, M. ja Vetik, R. (Toim) (2000). Integratsioon Eesti ühiskonnas: monitooring 2000. Tallinn: Rahvusvaheliste ja Sotsiaalarengute Instituut.

Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1985a). Eestlane raamatuostjana. Looming, 2, 247–256.

Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1985b). Keskkonnateadvus: tüüpide erijooni. Eesti Loodus, 9 ja 10, 552–557, 649–654.

Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1998). Postkommunistlik siirdeaeg Eestis: Tõlgendusvõimalusi. II. Akadeemia, 5, 899–916.

Lauristin, M., Vihalemm, P., Rosengren, K. E. ja Weibull, L. (Toim) (1997). Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition. Tartu: Tartu University Press.

Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (2004). Uurimuse Mina. Maailm. Meedia metodoloogiast ja tähendusest. V. Kalmus, M. Lauristin, ja P. Pruulmann-Vengerfeldt (Toim). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 23–28). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lauristin, M., Vihalemm, P. ja Timak, R. (1985). Keskkonnateadvus – arusaamad ja hinnangud. Eesti Loodus, 6, 374–382.

Lauristin, M., Vihalemm, P., Uus, S. ja Peegel, J. (1987). Rajoonileht ja lugeja. Tallinn: Eesti Raamat.

Livingstone, S. ja Haddon, L. (Toim) (2009). Kids Online: Opportunities and Risks for Children. Bristol: The Policy Press.

Mannheim, K. (1952 [1928]). The problem of generations. K. Mannheim. Essays on the Sociology of Knowledge (lk 276–320). London: Routledge and Keagan Paul.

Marksoo, A. (Toim) (2000). Elutingimuste uuring Eestis 1999. aastal. Põhiandmed. Norbalt II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Murutar, A. ja Vihalemm, P. (1972). Nekotorõje problemõ kompleksnogo issledovanija udovletvorjonnosti zavodskogo kollektiva. Ü. Vooglaid (Toim). Trudõ po sotsiologii II (lk 204–241). Tartu: TRÜ sotsioloogialaboratoorium.

Narusk, A. (1988). Pered, kus kasvavad teismelised: perekonnasotsioloogiast. Tallinn: Valgus.

Narusk, A. (Toim) (1994). Murrangulised 80-ndad ja 90-ndad Eestis: Töö, kodu ja vaba aeg. Eesti tööealise elanikkonna 1985. a ja 1993. a küsitluste andmetel. Tallinn-Helsingi: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Narusk, A. (Toim) (1999a). Argielu Eestis 1990ndatel aastatel. Elanikkonnaküsitlustel „Eesti 93“ ja „Eesti 98“ põhinev sotsioloogiline ülevaade. Tallinn: TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

Narusk, A. (1999b). Sissejuhatus. A. Narusk (Toim). Argielu Eestis 1990ndatel aastatel. Elanikkonnaküsitlustel „Eesti 93“ ja „Eesti 98“ põhinev sotsioloogiline ülevaade. Tallinn: TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

Niit, T., Heidmets, M. ja Kruusvall, J. (1987). Enviromental Psychology in the Soviet Union. Handbook of Enviromental Psychology. New York: WILEY.

Niit, T., Heidmets, M. ja Kruusvall, J. (1994). Environmental Psychology in Estonia. Journal of Russian and East European Psychology, 32(3), 5−40.

Niit, T. ja Heidmets, M. (2001). Estonian Environmental Psychology: A Die-Hard? Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 5(3), 195−197.

Niit, T., Kruusvall, J. ja Heidmets, M. (1981). Environmental Psychology in the Soviet Union. Journal of Environmental Psychology, 1(2), 157−177.

Ojamäe, L. ja Paadam, K. (2009). Eluase. L. Hansson (Koost). Töö, kodu ja vaba aeg. Argielu Eestis aastatel 1985–2008 (lk 91–111). Tallinn: Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

Pavelson, M. (1997). Mitte-eestlased Eesti tööturul. P. Järve (Koost). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik (lk 183–195). Tallinn: Avita.

Põder, K., Jalak, A. ja Rohtla, R. (Toim) (2009). Täiskasvanute koolitus. Tallinn: Statistikaamet.

Raitviir, T. (1981). Elulaadi tüübid Eesti NSV-s. P. Vihalemm (Toim). Elulaad ja elukeskkond (lk 81–124). Tallinn: Eesti Raamat.

Rannik, E. (Koost) (1985). Perekond ja kultuur. Tallinn: Eesti Raamat.

Rikmann, E. (Koost) (2007). Algatus, osalus ja organisatsioonid. Uurimusi Eesti kodanikuühiskonnast. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Roots, A. ja Titma, M. (2008). Valik artikleid kahest põlvkonnast. Tartu: Ida-Euroopa Sotsiaaluuringute Keskus.

Rosengren, K. E. (1997). Culture in Society: Agency and Structure, Continuity and Change. M. Lauristin, P. Vihalemm, K. E. Rosengren ja L. Weibull (Toim). Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition (lk 9–24). Tartu: Tartu University Press.

Rosengren, K. E. ja Weibull, L. (1997). Introduction. M. Lauristin, P. Vihalemm, K. E. Rosengren ja L. Weibull (Toim). Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition (lk 1–5). Tartu: Tartu University Press.

Rosimannus, R. ja Titma, M. (2004). Estonia. J. Geer (Toim). Public Opinion and Polling Around the World. A Historical Encyclopedia, Vol. 1 (lk 312–321). Santa Barbara, Denver, Oxford: ABC Clio.

Rosimannus, R. ja Veskimägi, M. (Koost) (1990). Avalik arvamus ja majandusreform (sotsioloogilised uuringud dets. 89 – mai 90). IME-bülletään XI. Tallinn: „Mainori“ avaliku arvamuse uuringute keskus.

Runnel, P. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2004). Mobiilid, arvutid, internetid: Eesti infoühiskonna künnisel. V. Kalmus, M. Lauristin ja P. Pruulmann-Vengerfeldt (Toim). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 147–161). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Runnel, P., Pruulmann-Vengerfeldt, P. ja Reinsalu, K. (2009). The Estonian Tiger Leap from Post-Communism to the Information Society: from Policy to Practices. M. Lauristin ja P. Vihalemm (Toim). Estonia’s Transition to the EU. Twenty Years On (lk 30–42). London, New York: Routledge.

Rämmer, A., Kalmus, V. ja Käärik, H. (2015). Academia sociologicae 25. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLIII. Ühiskonda muutvad teadused rahvusülikoolis (lk 8–39). Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.

Saar, A. (1989). Ausalt ja avameelselt. Tallinn: Perioodika.

Saar, E. (Toim) (1988). Keskharidus – tee algus. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut.

Saar, E. (1997). Women Disadvantages in Labour and Gender Differences in Educational Paths. M. Taljunaite (Toim). Everyday Life in the Baltic States (lk 109–124). Vilnius: Lithuanian Institute of Philosophy and Sociology.

Saar, E. (Toim) (2002). Trepist alla ja üles. Edukad ja ebaedukad postsotsialistlikus Eestis. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Saar, E. (2010). Sotsiaalne ebavõrdsus ja põlvkondadevaheline mobiilsus. Sotsiaaltöö, 13, 24−29.

Saar, E. (Toim) (2011). Towards a Normal Stratification Order: Actual and Perceived Social Stratification in Post-Soviet Estonia. Bern: Peter Lang.

Saar, E. (2012). Võitjate põlvkonna võitjad ja kaotajad. A. Aarelaid-Tart (Koost). Nullindate kultuur II: põlvkondlikud pihtimused (lk 80–104). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Saar, E. ja Helemäe, J. (1998). Intragenerational Mobility and Middle Class Formation in Estonia. M. Kivinen (Toim). The Kalamari Union: Middle Class in East and West (lk 149–175). Aldershot: Ashgate Publishing.

Saar, E. ja Helemäe, J. (2008). Employment Careers of Men in Estonia. H. – P. Blossfeld, M. Mills ja F. Bernerdi (Toim). Globalization, Uncertainty and Men’s Careers: An International Comparison (lk 239–268). Northampton: Edward Elgar.

Saar, E., Helemäe, J. ja Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida? Hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast rollist kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Saar, E., Roosalu, T., Roosmaa, E. – L., Tamm, A. ja Vöörmann, R. (2013). Developing Human Capital in Post-Socialist: Estonian Experience. E. Saar, O. B. Ure ja J. Holford (Toim). Lifelong Learning in Europe: National Patterns and Challenges (lk 372–396). Cheltenham: Edward Elgar.

Saar, E., Titma, M. ja Kenkmann, P. (1994). Estonian Sociology: The Emergence of an Empirical Tradition. M. F. Keen ja J. Mucha (Toim) (1994). Eastern Europe in Transformation: The Impact on Sociology (lk 157–162). Westport CT, London: Greenwood Press.

Saar, E., Täht, K. ja Roosalu, T. (2014). Institutional Barriers for Adults’ Participation in Higher Education in Thirteen European Countries. Higher Education, 68, 5, 691–710.

Saar, E., Unt, M. ja Roosmaa, E. – L. (2014). Cumulative Inequality Effects of Adult Learning in Estonia. H. – P. Blossfeld, E. Kilpi-Jakonen, D. Vono de Vilhena ja S. Buchholz (Toim). Adult Learning in Modern Societies: An International Comparison from a Life-Course Perspective (lk 162–183). Cheltenham, Northampton: Edward Elgar.

Saar, U. (1994). Elanikkonnaküsitluste „Eesti 93“ ja „Eesti 85“ võrreldavad küsimused tööealise elanikkonna osas (naised vanuses 18–54 ja mehed 18–59). A. Narusk (Toim). Murrangulised 80-ndad ja 90-ndad Eestis: Töö, kodu ja vaba aeg. Eesti tööealise elanikkonna 1985. a ja 1993. a küsitluste andmetel (lk 252–259). Tallinn-Helsingi: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Salumets, V. (1998). Rockrapsoodia. Tallinn: Entsüklopeediakirjastus.

Smahel, D., Helsper, E., Green, L., Kalmus, V., Blinka, L. ja Ólafsson, K. (2012). Excessive Internet Use among European Children. LSE, London: EU Kids Online. Leitav aadressilt: http://eprints.lse.ac.uk/47344.

Soo, K., Ainsaar, M. ja Kalmus, V. (2012). Behind the Curtains of e-State: Determinants of Online Sexual Harassment among Estonian Children. Studies of Transition States and Societies, 4(2), 35–48.

Sztompka, P. (1999). Trust. A Sociological Theory. Cambridge: Cambridge University Press.

Šein, H. (1978). Eesti NSV vaatajaskonna struktuur. Auditooriumi põhitüübid. J. Peegel (Toim). Sissejuhatus televisioonižurnalistikasse (lk 43–62). Tartu: TRÜ eesti keele kateeder.

Šein, H. (2005). Suur teleraamat. 50 aastat televisiooni Eestis 1955–2005. Tallinn: TEA.

Tallo, A. ja Terk, E. (1998). Erinevad generatsioonid üleminekuperioodi Eestis. E. Terk (Peatoim). Eesti inimarengu aruanne 1998 (lk 14–16). Tallinn: ÜRO Arenguprogramm.

Titma, M. (Toim) (1999). Kolmekümneaastaste põlvkonna sotsiaalne portree. Tartu, Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Titma, M. (Toim) (2001). Sõjajärgse põlvkonna elutee ja seda kujundanud faktorid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Titma, M. (2002). Sociology – Estonia. M. Kaase, V. Sparschuh ja A. Wenninger (Toim). Three Social Science disciplines in Central and Eastern Europe: Handbook on Economics, Political Science and Sociology (1989–2001) (lk 425–436). Bonn, Berlin, Budapest: Social Science Information Centre, Collegium Budapest.

Titma, M., Tuma, N. B. ja Roosma, K. (2003). Education as a Factor in Intergenerational Mobility in Soviet Society. European Sociological Review, 19, 281–297.

Titma, M., Kenkmann, P., Saar, E. ja Uueküla, J. (1990). Ühe põlvkonna elutee. Tallinn: Olion.

Trubetsky, T. (2009). Anarhia ENSV-s: Eesti punk 1976–1990. Tallinn: Varrak.