Читать книгу Minu Maailmameri - Uku Randmaa - Страница 10

Sõidan Greifswaldi linna sadamast välja, et teekonda jätkata. Pilved on nagu kuradipoisid, mustad ja juuksed salkus.

Riietus teeb muret. See on nigel. Selleks, et päevade ja vajadusel ka ööde viisi tuule ja vihma sees vastu pidada, on vaja vist kosmoseülikonda. Mul on seljas soe pesu, pehme kombinesoon, paar fliisi ja ujuvomadustega kombinesoon, mida kalamehed kannavad jää peal. Kõige peale tõmbasin veel suusajope. Sellise vutlari sees on tunne, et kogu maailma raskus on selga laotud, aga palav ei ole. Ja seda kõike praegu, keset Euroopat, suvel! Mis siis veel saab, kui ma liigun kaugemale põhja poole? Õnneks on viskit!