Читать книгу Minu Maailmameri - Uku Randmaa - Страница 17

7. juuli: Purjetamine ilma purjedeta.

Оглавление

Sõidan läbi madalrõhkkonna keskme Islandi poole. Vihma kallab vahetpidamata. Ilmataat vahetab ainult sõelu, nii et kord sajab peenemaid piisku, kord jämedamaid. Olen läbimärg ja külmunud. Vihm valgub mütsilt krae vahele, kuid mul pole mahti kapuutsi pähe panna, sest mõlemad käed klammerduvad rooli külge.

Taganttuul on 20 m/s, puhanguti kuni 25 m/s. Jahi kiirus 10–14 sõlme. Paljuvõitu! Peaksin sõitu aeglustama, aga kuidas? Mul on üleval ainult grootpuri kolmandas rehvis, nii et purjepinda enam vähendada ei saa. Kas võtta groot päris alla? Ent siis peaksin minema eestekile purjevalle siduma ja laine võib mind sel ajal lihtsalt merre pühkida. Kõige rohkem kardan iseeneslikku halssi: kui äkilise tuulemuutuse tõttu viskub neljameetrine poom üle jahi ühelt pardalt teisele, siis halvimal juhul võib poom või mast puruneda.

Ühel hetkel sõidab jaht ise külgtuulde ja jääb ootama. Selge märk, et on vaja suksul koormust vähemaks võtta. Käivitan mootorit, et keerata jaht korraks vastutuult. Lained pühivad üle jahi. Tuul on maru. Olen väga väsinud, aga sunnin end erksaks. Kõlgun nagu kärbes masti küljes, püüdes grooti alla võtta. Käed on nii külmunud, et ei kuula sõna. Viimaks saan hakkama!

Keeran jahi uuesti õigele kursile ja lülitan mootori välja. Uskumatu vaatepilt: jaht sõidab kiirelt edasi, 7–8 sõlme, ilma ühegi purjeta! Ei, põhjuseks ei ole lained – need ei anna kunagi jahile kiirust, kõigutavad niisama ühel kohal. Lihtsalt tuul oli nii tugev, et annab jahile hea hoo sisse, lükates paljast masti.

Märkan, et vali tuul on purje pealt maha kiskunud osa numbreid ja tähti. Järelikult on viimane aeg viskit valada!


Purjede valik sõltub ilmast. Rusikareegel on selline, et mida tuulisem ilm, seda vähem purjepinda. Stabiilse ilma korral, kui ei ole karta tormi, kasutan ümara kujuga gennakeri, mille pindala on 140 ruutmeetrit.

Seitse sõlme ehk siis seitse meremiili tunnis on minu jaoks mõnus kiirus. Kui tuul puhub üle 10 m/s, siis võtan gennakeri alla, et kiirus ei läheks liiga suureks. Mida tugevam tuul, seda jõulisemalt pinguldab see purjeid, kust pinge kandub edasi taglasele ja sealt omakorda kogu laevale. Ahnuse palk võib olla katkine puri või murdunud mast.

80 protsenti ajast mässan Temptationil pigem väiksemate purjedega: üleval on kas groot- või fokkpuri või mõlemad korraga. Väiksus on muidugi suhteline: minu groodil püüab tuult 63 ruutmeetri suurune ala, mis on võrreldav kolmetoalise korteriga. Kolmnurkse grootpurje üks külg kinnitub masti külge ja alumine äär poomile.

Purjetamisvõhikute jaoks on poom „see masti külge kinnitatud toigas, mille eest tuleb kõrvale hoida, et piki pead ei saaks”. Oma tõetera on siin sees: neljameetrine poom on kinnitatud täisnurga all masti alumisse ossa ning halssides ehk taganttuules kurssi muutes pühib poom üle jahi ühest pardast teise.

Fokk- ehk eespuri on mul 39 ruutmeetri suurune. Kujult on foka samuti kolmnurkne, ent ei naaldu mitte masti najale, vaid kinnitub jahi etteotsa vöörstaagi ehk masti toetava terastrossi külge. Minu foka on isepautiv, seetõttu on mul lihtsam üksinda kurssi muuta.

Kui purjekat tabab pagi ehk äkiline tuulehoog, peab purjepinda vähendama. Minu groot on rehvitav, mis tähendab, et purje vähendamiseks sikutan purjekolmnurka masti tipust aina allapoole. Esimene rehv vähendab purje suurust mõnevõrra, teine rehv veelgi rohkem ja kolmanda rehvi puhul on purjekolmnurk juba üsna pisike. Foka kahandamiseks saan seda kokku rullida.

Pagi korral tuleb tegutseda imekähku – mida kauem kohmitsed, seda suurem on tõenäosus, et tuulepoisid jõuavad midagi ära lõhkuda. Kehtib reegel, et 40 sekundiga peaks kõik purjed alla saama. Kui läheb rohkem aega, siis oled saatuse ori. Minul kulub 15 sekundit. Mõnda nippi olen spetsiaalselt harjutanud, põhimõtte kohaselt, et raske treeningul – kerge lahingus.

Olen meremeestelt kuulnud paljude juhuste kohta, kus pagi tuleb ootamatult peale, ja negatiivsete asjaolude kokkulangemisel tekib vigade ahel, näiteks keegi teeb veel mõne roolimisvea. Tagajärjeks võib olla masti või poomi purunemine. Liites juurde veel tugeva laine, vihma, halva nähtavuse ning meeskonna paanika... kogemuste puudumisel võib see lõppeda tõsise SOS-olukorraga. Minu endaga ei ole õnneks nii juhtunud: olen alati olnud ettevaatlik ja purjed õigel ajal alla saanud.


Minu Maailmameri

Подняться наверх