Читать книгу Minu Maailmameri - Uku Randmaa - Страница 5

Ma olin enesega rahulolev keskealine valge mees. Mul oli olemas kõik, mida edukuse mõõdupuul ritta seada: pere, neli suurepärast last, maja, suvila, korterid, kinnistud, firmade osakud, hea auto, luksusjaht, ühiskondlik positsioon... Ka sõprusring, kus sõprade naised panevad kadedusepunkte materiaalse heaolu skaalal.

Siis suri mu abikaasa pärast pikka võitlust ränga ja harvaesineva haigusega. Mu igapäevane maailm pudenes tuulde nagu peotäis saepuru. Ma ei leidnud enam iseennast ega oma kohta elus.

Nii tekkis mul keskeakriis, umbes 45aastaselt. Mitut ülikonda on mul tarvis? On mul neid kinnistuid kõiki tarvis? Närviline keskkond, pinnapealsed suhted... Jõudsin punkti, kus hakkasin mõtlema, milleks ma elan.

Ainus tee sellest puntrast välja oli teostada oma unistus: purjetada ihuüksinda ümber maailma.