Читать книгу Vanakuradi vanaema - Виктор Суворов - Страница 11

Aeg õhkutõusmisest kuni allaviskamiseni – 2 tundi ja 3 minutit. Tüürimees kapten Ivan Nikiforovitš Kleštš vajutas nupule. Pommihoidikud, loodud nõukogude konstruktorite loomingulise geeniusega, töötasid korraga. „Tilgake” tuli lahti kolme luku küljest ja langes kandja kõhust alla. Lennukit ei raputanud, vaid pillutas ja õõtsutas. Õõtsutas nii, nagu õõtsutab vaid korra elus.

Sabalaskuri kabiinist kostis rõõmus hüüe: avanes!

Juubeldav ohe kogu ekipaažilt oli talle vastuseks. Nüüd – mootorid täiele võimsusele ja, väikese laskumisega hoogu sisse võttes, kaugemale sellest hukatuslikust kohast.

Mattpimeduse foonil avanes oranži lillekesena tohutu kuppel, just nagu süüfilise mädapaise imekauni daami valgel kehal. Pomm liigub maa poole kiirusega 360 meetrit minutis. Kolme minutiga – pisut üle kilomeetri. Kuid see on viimasel lõigul. Pomm lõhkeb nelja ja poole tuhande kõrgusel. Kukub välja, et lennukil on aega äraminekuks just nagu 15 minutit. Kuid see pole nii. Esimesed sekundid lendab „tilgake” ilma langevarjuta. Seejärel mitu sekundit selleks, et langevari avaneks. Aga meie „tilgake” jõudis selle ajaga näe kui palju lennata ja kiirust koguda. Kuni langevari suudab selle kiiruse kustutada, jääb kuni plahvatuse kõrguseni üsna vähe… Kõigest kolm minutit. Täpsemalt – 188 sekundit.