Читать книгу Vanakuradi vanaema - Виктор Суворов - Страница 6

Lauake-kata-endasemel–pühaajaleht„Pravda”.Ajalehel– kolm kandilist klaasi, sulatatud juustukesed, krobelise koorega kurgid, aromaatne sibulamugul, leivakäär, tükk vorsti, pudel majakesega etiketil ja kirjaga „Столичная”. Ajalehe ümber on kolm meest samas asendis, mis Perovi maalil „Jahimehed puhkamas”. Üksnes kollase rohu asemel – poroloonmatid montaažitsehhi betoonpõrandal ning nende selja taga sügisese metsa ja ääretute avaruste asemel – erikonstruktsiooniga neljateljeline raudteeplatvorm ning sellel kahemeetrise diameetriga ja kaheksa meetri pikkune pomm.

Kaheksa meetrit – kui mitte lugeda sütikuid, kahte ettepoole välja tõmmatud pooleteise meetri pikkust teravat terasvarrast. See asjandus kannab lihtsat nime – Toode 602. Kokku pandi Toode otse raudteeplatvormil. Ning et platvorm oleks montaažiks sobivas kohas, tuli lõhkuda sein, taguda põrand puruks ja paigaldada relsid otse montaažitsehhi.

Kaalub Toode 26 413 kilogrammi.

Toode tuleb alla visata lennukilt Tu-95V.

Et lennuk jõuaks plahvatuse eest ära lennata kas või saja kilomeetri kaugusele, hakkab see pomm laskuma langevarjul, mis kaalub 813 kilogrammi. Langevarju kuppel – 1600 ruutmeetrit.

Kokku kaalub Toode koos langevarjuga 27 tonni. Ja veel tublisti peale.

Kui langevari ei avane või rebeneb ülekoormuse tõttu, ei lase pommil olev eriline mehhanism sellel enneaegselt kärgatada. Kuid kandelennuki ekipaaž selle mehhanismi töökindlusse eriti ei usu.

Kuid kõik ülejäänud seadmed peaks töötama. Just eelseisva edu eest ongi aromaatne, kange vedelik vennalikult kolme peale välja valatud.

Pomm on kolmefaasiline. Etteantud kõrgusel – aga see on mitte vähem kui neli kilomeetrit – käivitub esimene kaskaad võimsusega poolteist miljonit tonni trotüüli. See plahvatus paneb tööle teise kaskaadi 5 miljonit tonni, aga see omakorda saab detonaatoriks kolmandale, kümme korda võimsamale faasile. Peaks ilusti kõmatama. Summaarne võimsus kusagil 55–57 miljoni tonni piires. Selliste võimsuste juures täpsuse pärast muretsema ei pea. Võib tulla miljonit 30–40, kuid võib ületada ka 70. Kätt südamele pannes, siis tunnistagem kas või iseendale: kas pole ükspuha, 30 või 70? See on ju igal juhul mitu tuhat korda rohkem kui Hiroshimas.

Kuid see pole kõik. Iva on selles, et nõukogude teadlased olid lõpuks ometi leidnud tee laengu loomiseks, mille võimsus polnud millegagi piiratud. Üldse mitte millegagi. Täpselt samasse korpusse pikkusega kõigest kaheksa meetrit võis soovi korral toppida ka laengu 100 miljonit tonni, võis ka terve tuhat! Tuhat miljonit!!! Ja lasta Maa õhku kus kurat! Tõsi ju, tore: võtta ja lasta õhku!

Nii et loojad, lõpetades montaaži ja keeranud viimase mutri kinni, ei joonud sel momendil mitte lihtsalt niisama, vaid põhjusega.

Mehed jõid ja jäid mõttesse: kuidas oma looming nimetada? Toode 602 on hea. Niisuguseks see kõigis dokumentides jääbki. Kuid kriibib kuidagi liiga palju vene kõrva. Romantikat tahaks!

„Tsaar-pomm!”

„Ei lähe.”

„Miks?”

„Naeravad välja. Kremlis seisab Tsaar-Suurtükk, pea meetrise kaliibriga, kaal 40 tonni. Pidi hakkama tulistama tonnise kaaluga kivikuulidega. Aga kas too kahur on kunagi tulistanud? Kõrval Tsaar-Kell – 200 tonni. See pole kunagi helisenud. 1915. aastal loodi Lebedenko tsaar-tank. See ei suutnud kohalt liikuda. Kas me tõesti tahaks sinna ritta?”

„Esimene Nõukogude aatomipomm kandis nime Tatjana. Miks mitte ka meil panna mingi nimi?”

„Mis nimi?”

„Kas või Ivan!”

„Ikka pole see!”

„Seda veel mispärast?”

„Vene muinaslugudes on Ivan alati loll. Meie siin nimetame Ivaniks, aga kõik, kel pommiga tuleb tegemist teha, hakkavad seda kutsuma Loll-Ivaniks.”

„Tõsi.”

„Tean, vennad!”

„Räägi.”

„Nikita Hruštšov lubas Ameerikale näidata vanakuradi vanaema. Ent mida ta võis näidata, peale oma soonelise, pahkliku rusika? Nüüd saab! Siin see on, kaunitar! Siin see on, kallis! Siin see on, kogu oma pimestavas hiilguses ja suuruses – Vanakuradi vanaema!