Читать книгу Spionaaži alused - Виктор Суворов - Страница 10

2. peatükk Milleks on tarvis sõjaväeluuret 1

Оглавление

Igal endast lugupidaval riigil on vähemalt kaks teineteisest sõltumatut salateenistust. Klassikalised näited: SD ja Abwehr hitlerlikul Saksamaal, KGB ja GRU Nõukogude Liidus.

Mõnikord on ühes riigis salateenistusi rohkemgi. Seltsimees Stalinil näiteks tegutsesid Teise maailmasõja lõppetapil üheaegselt:

 NKVD (Siseasjade rahvakomissariaat),

 NKGB (Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat),

 GRU NKO (Kaitse rahvakomissariaadi luure peavalitsus),

 RU GŠ (Kindralstaabi luurevalitsus),

 RU GMŠ VMF (Mereväe peastaabi luurevalitsus),

 GUKR SMERŠ NKO (Kaitse rahvakomissariaadi vastuluure peavalitsus),

 UKR SMERŠ NKVMF (Sõjalaevastiku rahvakomissariaadi vastuluure valitsus),

 OKR SMERŠ CŠPD (Partisaniliikumise keskstaabi vastuluureosakond),

 OKR SMERŠ NKVD (Siseasjade rahvakomissariaadi vastuluureosakond)

Ja antagu mulle andeks, kui kellegi märkimata jätsin.

Kõik need salateenistused olid üksteisest sõltumatud. Isegi OKR SMERŠ NKVD oli NKVD-st sõltumatu, kuigi kuulus formaalselt selle koosseisu ja oli, jällegi formaalselt, selle orgaaniline osa.

Peale kõigi nende suurepärase üheksa oli seltsimees Stalinil isiklik luure, mille juhtivorgan oli varjatud tagasihoidliku silmapaistmatu sildi taha – Üleliidulise kommunistliku (bolševike) partei keskkomitee erisektor – OS CK VKP(b).

Spionaaži alused

Подняться наверх