Читать книгу Maarja Piiblis ja meie elus - Wilfrid Stinissen - Страница 6

Pärispatu puudumine Maarjas tähendab konkreetselt, et erinevalt meist ei tulnud tal võidelda sünnipärase isekusega. Algusest peale oli ta Jumalale täiesti avatud. Alates tema elu esimesest hetkest seisis ta avatud suuga (vrd Ps 81:11) „otse Jumala all“ (Eckhart). Sellepärast ei läinud ükski hetk tema elust raisku. Ta ei kaotanud midagi neist andidest, mida Jumal oli talle määranud. Ta lasi kõigel voolata endast läbi nagu käsn, mis küllastumata imeb endasse vett. Ta ei hakanud ühelgi viisil vastu armastusele. Meie aga võitleme Jumala vastu ning paljude puhul lõpeb see võitlus alles surres. Surm on Jumala imeline leiutis, mille abil Ta viimaks saab meid panna enesele alistuma.⁵ Maarja oli sünnist alates Talle alistunud ning ta elas täielikus kuulekuses Temale. Ta oli algusest peale „Issanda teenija“, keda isiklikud eelistused Jumala tahte teelt eemale ei ahvatlenud. Kui Lisieux’ Teresa (1873–1897) kirjutas, et alates kolmandast eluaastast ei keelanud ta iial midagi Jumalale, siis pidas ta silmas seda, et ta ei öelnud Jumalale iialgi teadlikult „ei“.⁶ Kindlasti oli Teresa endalegi teadmata olnud sageli egoistlik. Tema teadlik „jah“ vaheldus paljude väikeste teadvustamata „ei“-dega. Kuid Maarja „jah“ ei täitnud mitte üksnes tema teadvust, vaid läbistas kogu tema olemust. Ta oli elav „Jah, Isa“. Tema nõustumine kerkis tahtmatult ja sundimatult alateadvusest, sest ta nõustus kogu oma eluga.

Mida allaheitlikum Maarja oli, seda suuremad olid tema sisemised võimalused. Kindlasti valmistas talle erilist rõõmu palvetada ja kuulata psalmi lugemist: Sina teed mu südame avaraks (Ps 119:32). Jumal oli teda ette määranud ütlema kogu inimkonna eest „jah“ Jumala kutsele. Jumal austab inimese vabadust; me näeme, kuidas Ta kord korra järel on teinud inimesega lepingu ning kohelnud teda täisväärtusliku partnerina. Inimesekssaamise hetkel tahtis Jumal öelda inimesele lõpliku jah-sõna ning anda võimaluse vastata Tema algatusele sama lõplikult ja tingimusteta „jah“. Patune inimene ei suuda sellist vastust anda. Kuid Maarja oli selleks valmistatud, sest jah-hoiak oli juba algusest peale tema olemuses. Jumala jumalik „jah“ ja Maarja loodud, kuid ometigi tingimusteta „jah“ said sõlmida abielu, mille viljana sündis Jeesus, maailma Lunastaja. Nõnda nagu Jumala „jah“ puudutas kogu inimkonda, oli ka Maarja „jah“ kogu inimkonna vastus.