Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 108

10.12

Оглавление

Me teeme remonti. Valgendasime lagesid. Ma värvisin ja valgendasin nagu emagi.

Ruslan kaupleb pruugitud autoosadega. Söögiks jätkub.

Ma ei käi koolis. Jätsin pooleli. Ema ütles, et ma võin aasta vahele jätta. Sest lapsed kadusid koolist. Veel olid mänguasjakujulised miinid. Meie neid ei puutunud, aga ühel poisil rebis käe küljest. Ta tahtis vaadata, mis karbike see on.

Aljonkat ja mind ründas maniakk. Paljas mees põõsastest. Aljonka hakkas karjuma, aga mina viskasin teda kiviga. Ta jälitas meid terve kvartali, aga pärast jooksis kuhugi ära. Ilmselt jälle põõsastesse.

Ma loen kodus õpikuid ja joonistan muinasjuttu: merineitsi muutus inimeseks ja sattus meie maailma. Teda ootavad sõjaseiklused. Talle on abiks pisike draakon.

Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004

Подняться наверх