Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 91

Mul läks meelest kirjutada, et talvel suri Aljonka vanaema. Vanaema Rimma oli range. Aljonkat ta armastas. Ta maeti kodu lähedale niidule. Vanaema Rimma külmetas sõja ajal. Nälgis. Ta oli halvatud.

Aljonkal suri isa ka ära. Varem. Ta aitas inimestel tulekahju kustutada ja lämbus. Julge oli. Nüüd on Aljonka ja tema ema, tädi Valja, kahekesi. Need on meie sõbrad!