Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 127

Täna kella nelja paiku hommikul hakati tulistama meie Staropromõslovski rajoonis. Neftjanka peatuses. Esialgu kaugel, pärast lähedal. Just automaadid.

Naabrid istusid algul vaikselt. Mina panin padja pea peale ja lamasin. Siis hakkasid naabrid meie ja tädi Marjami korteri uksele koputama. Ema pani taburetid. Kõik lapsed istusid. Tulid Patoška, tema õde Asja ja nende vanaema Zina. Nad on avaarid. Elavad kolmandal korrusel, meie trepikojas. Nende järel tulid meie poole teise korruse naabrid, aga tädi Marjami poole tulid neljandalt korruselt tädi Tamara, tema lapsed ja vennapojad.

Nii istumegi. Räägivad jälle, et sõda.

Oh, akna taga kõmatas kahur!