Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 132

Ingušid, tädi Marjami sugulased, ütlesid, et hakkavad põgenikeks. Kopterid ja lennukid tulistavad nn koridori, mida mööda inimesed liiguvad. Paljud on surma saanud. Naine lapsega lamas kaua maanteel, käed laiali. Tädi Marjam nägi.

Ema ütles, et meie ei lähe mööda koridori põgenikeks. Aga Bart ja Zulva lapsega lähevad. Nad andsid meile oma võtmed. Ütlesid, et neil on oma majas kelder, et kõik, kes tahavad, võivad minna nende poole peitu. Nende toitu võib võtta ja süüa.

Meiega otsustasid tulla Juri Mihhailovitš ja tema naine. Nad kardavad väga lennukipomme.

Tädi Valja ja Aljonka läksid vanaisa Paša ja onu Saša poole. Neil on oma maja põiktänavas. Onu Saša on Aljonka hukkunud isa sõber. Ta on hea! Jagab alati lastele kingitusi, kompvekke, kui palka saab. Meie Aljonkaga ootame seda päeva. Meile on ta palju asju ostnud.

Viiekorruselises majas said vanakesed surma. Maja tulistati öösel tankidega. See põles. Inimesed jooksid. Vanainimesed ei jõudnud.

Polina