Читать книгу Jooga puu - B. K. S. Iyengar - Страница 10

Mõnikord väidetakse, et india keha, india lihased või india anatoomia erineb lääne omast ja et jooga ei sobi lääne inimestele. Aga kas on olemas briti vähk, itaalia vähk ja india vähk või on vähk üks? Inimeste kannatused on ühesugused, sõltumata sellest, kas ollakse indialane või lääne inimene; keha vaevad on ühesugused; meele vaevad on ühesugused. Kutsuda ennast läänlaseks, justkui oleksid ida ja lääne inimesed erinevad, tähendab sama, mis öelda, et on olemas idamaine vähk ja läänemaine vähk. Haigused on kõigile inimolendeile ühised ja jooga on antud selleks, et neid haigusi ravida. Iidsetes tekstides ei ole kusagil öeldud, et joogat võivad harjutada ainult hindud. Vastupidi, Patañjali kirjeldab joogat sõnaga ‘sārvabhauma’. ‘Bhauma’ tähendab maailma ja ‘sarva’ tähendab kõiki. Jooga on universaalne kultuur. Samamoodi, nagu see töötab üksikisiku peal tervikuna, on see mõeldud arendama inimkonda tervikuna nii füüsilisel, mentaalsel, intellektuaalsel kui ka spirituaalsel tasandil. Patañjali ei eraldanud 2500 aastat tagasi ida läänest. Miks peaksime seda tegema tänapäeval?

Siis jällegi ütlevad inimesed, et küsimus on dieedis – et ei saa joogat praktiseerida, kui ei ole taimetoitlane, ja et lääne kultuuris või lääne kliimas on see võimatu. See teooria on osutunud valeks, sest ma näen, et paljud lääne inimesed on hakanud taimetoitlasteks, kuna taimetoitlus vähendab vägivalda miinimumini. Peale selle, isegi taimetoitlastest indialased on sama paindumatud kui lihasööjad läänlased. Ristijalu asendid on indialastele muidugi kerged, kuid on palju teisi asendeid, mida nemad ei suuda sisse võtta. Ärge laske end petta mõttega, et kuna indialased istuvad lootosasendis, on nende kehad järelikult liikuvad. Nad suudavad lootosasendis olla üksnes tänu sellele, et istuvad kogu oma elu põrandal, samal ajal kui teie veedate terve elu toolidel istudes.

Mis puutub dieedi küsimusse, siis sõltub kõik sellest, millised on teie eesmärgid jooga praktiseerimisel. Patañjali jagab niyama viis aspekti kahte rühma. Ühelt poolt on śauca ja santoṣa, füüsiline tervis ja meele õnnelikkus. Teiselt poolt on tapas, svādhyāya ja Īśvara-praṇidhana, põletav soov vaimse arengu, eneseanalüüsi ja Jumalale alistumise järele. Niyama esimene osa, mis koosneb śauca’st ja santoṣa’st, võimaldab nautida maiseid rõõme ja olla vaba haigustest. Teist osa, mille moodustavad tapas, svādhyāya ja Īśvara-praṇidhana, tuntakse heaendelise joogana ja see võimaldab jõuda kõrgeima seisundini, olla vaba, olla keha väljendusvahenditest täielikult lahutatud ja saada üheks hingega. Patañjali kutsub neid kahte astet vastavalt ‘bhoga’ ja ‘apavarga’. ‘Bhoga’ tähendab tunda naudinguid ilma haiguseta; ‘apavarga’ tähendab vabadust ja õndsust. Patañjali järgi ei oma toitumine tervise ja õnne seisukohalt kuigi suurt tähtsust. Aga kui soovite arendada vaimset tervist, muutub toitumine oluliseks, et oleks võimalik rahustada meele kõikumisi. Mida külvad, seda lõikad. Meel on toidu tulemus, järelikult avaldab toit meelele mõju. Seepärast on vaimse praktika puhul toitumine piiratud, ent kui teie eesmärgiks on üksnes tervis ja õnn, siis mitte. Küsimus ei ole idas ega läänes; küsimus on vaimses tasandis, millel soovite töötada.