Читать книгу Jooga puu - B. K. S. Iyengar - Страница 9

Jooga töötab iga indiviidi kasvu ja täiustumise heaks füüsiliselt, mentaalselt, emotsionaalselt ja spirituaalselt. See on mõeldud kogu inimkonnale. Just seepärast kutsutaksegi seda sārvabhauma’ks, universaalseks kultuuriks. Kui olete iseenda sees üheks saanud, ei tähenda see veel jooga lõppu. Omandanud keha, meele, aistingute, mõistuse ja teadvuse valitsemises teatava distsipliini, peab joogi elama maailmas, ilma et ta iseend oma tegudesse kaasaks. Seda tuntakse oskusliku tegutsemisena, mis ei tähenda üksnes osavust. Oskuslikkus on see, kui tegutsetakse, ilma et oodataks tegudest häid või halbu tulemusi. Joogi teod on sooritatud ilma pahede ja voorusteta, küll aga puhtuse ja jumalikkusega.

Filosoofilise ja praktilise elu vahel tuleb saavutada väga suur tasakaal. Kui suudate selle selgeks õppida, olete praktiline filosoof. Puhta filosoofia üle filosofeerimine ei ole kuigi suur saavutus. Filosoofid on unistajad. Kuid meie peame oma filosoofia igapäevaellu tooma, et filosoofia annaks elule koos selle rõõmude ja muredega mingi mõtte. Kas suudame olla ühtaegu truud omaenda evolutsioonile ja arengule, loobumata isiklikust vaimsest teest, kuid elades samal ajal edukalt ühiskonnas? See on praktiline filosoofia.

Jooga on esmajärjekorras mõeldud isiklikuks arenguks, kuid isikliku kasvamise kaudu areneb ka ühiskond ja kogukond. Kui sada inimest harjutavad joogat ja näivad olevat igati terved, hakkavad teised pärima, mida nad teevad. Sel moel hakkab harjutajate arv kasvama ning varsti on neid juures veel sada, kakssada või kolmsada. Ühel hetkel tundus, et mina olin ainuke, kes tegi joogat innukalt ja mõnuga, kuid vaadake nüüd, kui palju inimesi teie ümber sellega tegelevad! Niisiis liigub jooga üksikisiku juurest kogukonda ja kogukonnast ühiskonda.

Miks mõtlete vägivallale maailmas? Miks ei mõtle te vägivallale iseeneses? Igaüks peab ise harjutama, sest ilma distsipliinita ei saa me olla vabad ega saa ka maailmas olla vabadust. Distsipliin üksinda toob tõelise vabaduse. Kui teil on vaja terveks saada, kas võite enda arvates jõuda selleni ilma distsipliinita? Mõõdukus elamises on olulise tähtsusega. Just seepärast alustabki jooga käitumiskoodeksist, mida iga inimene peab harjutama. Distsiplineerimatu inimene on uskmatu. Distsiplineeritud inimene on usklik. Tervis on usuline. Halb tervis on usutu.

Religioosne elu ei tähenda argisest maailmast tagasi tõmbumist. Vastupidi, me peame oma elu harmooniasse viima. Elamistingimused on selleks, et meid arendada, mitte selleks, et meid hävitada. Keskkond näib sageli üksikisiku elule vastanduvat. Ent kas ma ei saa siis elada voorusliku inimesena, juhul kui teised veedavad aega lõbumajas? Või oletagem, et kümme inimest joovad alkoholi. Mina ei ole napsitaja, kuid need kümme inimest on minu sõbrad. Kui sõbrad kutsuvad mind jooma ja mina vastan neile „Ei, ma ei ole sellest huvitatud“, siis nad naeravad mu üle. Seepärast ütlen hoopis nii: „Ma tulen. Minule andke mahla, ise võite võtta alkoholi.“ Mida see tähendab? See tähendab, et ma suudan neid mõista. Ma olen koos nendega ja ma ei ole koos nendega. Ma olen sees ja ma olen väljas. Seda tuntakse tasakaaluna. Kui me suudame niimoodi elada, siis on see religioon.

Isiklik kasv on vältimatu ning jooga arendab iga inimest. Kuid teie keha on teid ümbritseva maailma jäljend: see on suur rahvusvaheline klubi. Teil on kolmsada liigest – see tähendab, et ühe kehaga on seotud kolmsada klubiliiget. Kui liidate kõik arterid, veenid ja väiksemad veresooned kokku, on veresoonkond üheksakümmend kuus tuhat kilomeetrit pikk; ja närvisüsteemis voolab kuusteist tuhat kilomeetrit bioloogilist energiat. Teie kopsude pindala on tenniseväljaku suurune. Teie ajul on neli sagarat. Kas pole see nagu üks suur rahvusvaheline klubi ühes inimeses? Jooga aitab kõiki neid osasid kooskõlla viia, nii et nad võiksid töötada harmoonias ja üksmeeles. Jooga töötab teie südametunnistusega. Jooga töötab teie teadvusega. Jooga töötab teie mõistusega. Jooga töötab teie meeltega. Jooga töötab teie lihastega. Jooga töötab teie tajuorganitega. Seepärast tuntakse joogat globaalse kunstina.

Kui teie keha, meel ja hing on terved ja harmoonilised, toote tervist ja harmooniat ka teid ümbritsevatele inimestele ning kogu maailmale – ja seda mitte maailmast eemale tõmbudes, vaid sellega, et olete terve ja elus organ inimkonna kehas.