Читать книгу Päästikpunktiteraapia käsiraamat - Clair Davies - Страница 11

Kokkutulekult tagasi jõudnud, tellisin endale kohe Janet Travelli ja David Simonsi raamatu „Myofascial Pain and Dysfunction: The Trigger Point Manual“ esimese ja teise osa. Hind oli soolane ja ma kahtlesin pisut, kuid küsisin endalt lõpuks: kui palju on need teadmised väärt? Mu õlg vastas sellele küsimusele ise.

Kui raamatud kätte sain, sisenesin maailma, mille olemasolust ma seni midagi ei teadnud. Ka mu õlavalu saladus hakkas selgemaks saama. Leidsin „Päästikpunkti käsiraamatust“ sadu häid jooniseid erinevatest lihastest. Need näitasid, kus igas lihases võivad asuda päästikpunktid ja kuhu need tavaliselt valu saadavad.

Sain teada, et kuigi päästikpunktid on väga keerulised, võib neid põhimõtteliselt pidada „sõlmedeks“: lihaskiudude kogumiteks, mis on pidevalt kokku tõmbunud ega lõdvestu kunagi. Päästikpunkt lihases võib olla valus, kuid ei pruugi teinekord puudutamata endast kuidagi märku anda. Enamasti aga saadab see kavalalt valu kusagile mujale. Sain teada, et suur osa mu õlavalust, kui mitte kogu valu, oli tõenäoliselt see salapärane mujalt saadetud valu. Ma ei saanud seni kuidagi aru, miks õla masseerimine mingit mõju ei avaldanud. Kuid tegelikult oli vale arvata, et probleem on seal, kust valutab!

Mu õla esiosas olev valu tuli tegelikult hoopis õla tagaosast, päästikpunktidest harjaaluses lihases (katab osa abaluust). Piinav valu mu õla tagaosas tuli päästikpunktidest abaluualuses lihases, lihases, mis paikneb abaluu alumisel küljel, abaluu ja roiete vahel. Kangekaelne valu mu abaluu siseservas tuli päästikpunktidest astriklihastes, lihastes kaela esiosas ja külgedel. Pole ime, et keegi ei osanud mind aidata!

Selgus, et mu õlalihastes on palju päästikpunkte – enam kui kahekümnes lihases. See esimene massöör, kes mind palju aitas, oli mind valust vabastanud tavaliste massažitehnikate abil ning mõistsin nüüd, et ta olid töödelnud päästikpunkte. Võib-olla saaksin punktide masseerimisega ka ise hakkama? Tundus, et see töö võiks sobida tehniku taibuga inimesele: võib-olla oskab inimene, kes on piisavalt tark, et mõista tiibklaveri keerukust, kaotada ka päästikpunkte?

Valu ja uute ideede tekitatud erutuse tõttu uurisin Travelli ja Simonsi raamatut päevad ja ööd. Avastasin, et päästikpunktid annavad järele, kui neid järjekindlalt mudida. Rakendanud umbes kuu aja jooksul raamatutest õpitut, olin õla korda teinud… iseenda õla! Olin rabatud. Valu oli kadunud. Sain taas kätt tõsta. Magasin rahulikult terve öö. See tehnika tõepoolest toimis!

Parandamatu optimistina vaatasin otsekohe asjale laiemalt. Nägin, et olin leidnud viisi oma valu kaotamiseks, vähemalt siis, kui tegemist on müofastsiaalse valuga. Arvasin, et suudan ravida kõiki päästikpunkte, milleni ulatun, ning vabaneda praktiliselt igasugusest valust. Võiksin arendada välja tervisliku süsteemi, uue tehnika, millest oleks ehk abi ka teistel.