Читать книгу Päästikpunktiteraapia käsiraamat - Clair Davies - Страница 13

Valu põhjuste vale diagnoosimine on olulisim teema, mida Travell ja Simons oma raamatutes käsitlevad. Päästikpunktidest saadetud valuga kaasnevad sümptomid viitavad näiliselt väga paljudele levinud haigustele, arstid aga, kaaludes kõiki võimalikke probleemi põhjusi, mõtlevad harva müofastsiaalsetele allikatele. Päästikpunktid pole kunagi olnud meditsiiniõpingute osa. Travell ja Simons väidavad, et suurema osa igapäevasest levinud valust tekitavad müofastsiaalsed päästikpunktid ning et selle fakti eiramine viib paratamatult valediagnoosideni ja suutmatuseni valu tõhusalt leevendada (Travell ja Simons 1999, 12–14).

Mulle tundus algusest peale, et Janet Travelli ja David Simonsi suurepärane töö oli miskipärast kõigil kahe silma vahele jäänud ning oli oht, et see vajub igaveseks unustusehõlma. Travelli valuga seotud avastused oleksid pidanud laialt levima ja muutma põhjalikult arstiteadust. „Trigger Point Manuali“ esimene osa ilmus 1983. aastal, kuid ma ei leidnud raamatukogust ühtki päästikpunktidest rääkivat teost. Üheski tavainimesele mõeldud terviseteemalises väljaandes ei mainitud sõnagagi päästikpunkte. Raamatupoodides polnud samuti ühtki asjalikku teost. Arstid kirjutasid valu puhul peamiselt valuvaigisteid. Paljud olid päästikpunktide suhtes lausa vaenulikud, pidades ideed järjekordseks jamaks ja väljamõeldiseks.