Читать книгу Kiil merevaigus. Võõramaalane. II osa 1. raamat - Diana Gabaldon - Страница 1

Ärkasin kolm korda pimedas enne koitu. Esimest korda õnnetuna, siis õnnelikuna ja lõpuks üksindustundega.

Üdinitungiva kaotustunde sünnitatud pisarad äratasid mind järkjärgult, niisutades mu palgeid ja tuues leevendust nagu hoolitseva käega näole asetatud märg rätik. Peitsin näo märga patja ja sõitsin mööda soolast jõge kaotusvalu täis mälukoopaisse, maa-alustesse unesügavikesse.

Siis ärkasin ma pulbitseva rõõmutundega, keha füüsilise ühtesaamise krampidest sillas, tema puudutus mu nahal alles värske, alles kaikumas mu närvides, sellal kui täiuslikkuse säbarlainetus mu keskpunktist üle keha laiali valgus. Teadvust tagasi tõrjudes pöörasin ennast ringi, lootes taas tunda rahuldatud meheliku iha teravat lõhna ja uinuda oma armsama rahustavate käte vahel.

Kolmas kord ärkasin üksi, väljaspool armastuse ja leina käeulatust, kivid alles selgelt silme ees. Väike püstistest kividest ring järsunõlvalise haljendava künka harjal. Künka nimi on Craigh na Dun – haldjamägi. Mõni ütleb, et see on võlumägi, teine jälle, et see on neetud. Mõlematel on õigus. Kuid mitte keegi ei tea, mis on nende kivide mõte või eesmärk.

Mitte keegi peale minu.