Читать книгу Pühitsemine - Elisabeth Haich - Страница 2

Minu eesmärgiks pole kaugeltki maalida teie silme ette ajaloolist pilti Egiptusest. Inimene, kes elab mistahes paigas, pole oma riigi kommete, keele ja religiooni produkt. Vaatamata oma etnoloogilisele eripärale, elukohale ja ajastule, kannab inimene endas rõõmu ning kurbust nagu iga teinegi. Kõik inimesele omane on ja on alati olnud ajatu. Sellepärast olen ma järgnevas loos kasutanud tänapäevaseid mõisteid ja püüdnud meelega vältida egiptusepäraseid termineid, et mitte luua illusiooni Egiptuse olustikust. Ülempreester Ptahhotepi õpetused on edasi antud kaasaegsete väljenditega, et tänapäeva inimesed neid paremini mõistaksid. Ka religioossetele sümbolitele on valitud tänapäevased vasted, et nende tähendus oleks kõigile arusaadav.

Kaasaja inimesed mõistavad paremini sõna “Jumal”, kui egiptusepärast terminit “Ptah”, mis väljendab tegelikult sama. Kui öeldakse sõna “Ptah”, siis arvavad inimesed hoobilt: “Ah jaa, Ptah, see on ju Egiptuse Jumal.” Ei! Ptah polnud Egiptuse Jumal. Vastupidi, egiptlased nimetasid meile tuntud Jumalat Ptah’iks. Teiseks näiteks võiks olla Saatan, mis on nende terminoloogias Seth.

Sõnad Jumal ja Saatan kannavad meie jaoks selgemini mõistetavat tähendust kui mõisted Ptah või Seth, mille tähendus võib kaasaegse inimese jaoks olla tühi, kuiv ja mõttetu. Logos ja loov printsiip on meile tänapäeval mõistetavamad kui Horus-pistrik. Elekter oli ka aastatuhandeid tagasi elekter ja aatom oli aatom, neid vaid nimetati teisiti. Minu kommentaari eesmärk on suunata lugejat keskenduma pigem loo sisule ning mitte laskma end häirida ajaloolises kontekstis sobimatuna näivatest terminitest – näiteks lõigus, kus Egiptuse ülempreester räägib ahelreaktsioonist. Olen tahtlikult vältinud iidse terminoloogia kasutamist nähtuste puhul, millele on olemas kaasaegne ja kõigile üheselt mõistetav nimetus.