Читать книгу Minu Ameerika I - Epp Petrone - Страница 4

Aastal 2002 tutvusin Soomes rahvusvahelisel noorte ajakirjanike koolitusel ameeriklase Justin Petronega. Tutvusest ja külaskäikudest sai armastus, armastusest abielu. Pärast aastast Eestis elamist ja lapse sündi asusime ümber New Yorki.

Kui ma lugesin nüüd üle oma kõige esimest artiklit oma kõige esimesest külaskäigust Ameerikasse, siis tundsin, et olen siin-seal liiga julgelt üldistanud. Olen öelnud „Ameerika” seal, kus oleks pidanud ütlema „itaalia perekond” või hoopis „eeslinnakultuur”. Nüüd ma näen. Tasapisi on üks maa mu ees kihtideks laiali laotunud.

Ma ei ole unikaalne; olen üks kümnetest tuhandetest eestlastest, kes on ära läinud uuele maale. Miks? Seda polegi mult palju küsitud, küllap on kõik harjunud, et tuul on praegu Eestist lääne poole.

Kas seal on hea? Seda on juba rohkem küsitud. Aga kõige enam tahavad inimesed teada ühte asja. Miks me sealt nüüd tagasi Eestisse elama tulime?

Võibolla leiate siit lehekülgedelt vastused, võib-olla mitte. Kindlasti saate rohkem teada sealkandi grillipidudest, pulmadest, tuletõrjeredelitest, jootrahast, 11. septembrist, surnuaedadest, lõbustusparkidest, kaalujälgimisest...

Aitäh mu New Yorgi suguvõsale, kes on mu imestamised, küsimused ja veidrused ära kannatanud, aidates mõista seda vastuolulist maad. Ameerikat.

Epp Petrone

Kevad 2007, Tartu