Читать книгу Kõnni. Üks samm korraga - Эрлинг Кагге - Страница 4

Homo sapiens on alati kõndinud.

Sestsaadik kui meie esiisad 70 000 aastat tagasi Ida-Aafrikast välja rändasid, on meie ajalugu tihedalt seotud käimisega. Bipedalism ehk kahejalgsus, kahel jalal kõndimine pani aluse kõigele, mis me tänapäeval oleme. Meie liik rändas läbi Araabia, jätkas jalgsi teed üles Himaalaja poole ning hargnes itta läbi Aasia, üle jäätunud Beringi väina ja läbi Ameerika või lõunasse Austraaliasse. Teised suundusid läände, Euroopasse, ja lõpuks Norrasse välja.

Esimesed inimesed suutsid jalgsi rännata pikki maid, pidada suuremal alal uutmoodi jahti ja saada rohkem kogemusi. Tänu sedalaadi eluviisile arenes nende aju kiiremini kui teistel olenditel. Algul me kõndisime, siis õppisime tuld tegema ja süüa valmistama ning seejärel arendasime keeli.

Inimeste loodud keeltes peegeldub elu kui pikk jalgsimatk. Sanskriti keeles, mis pärineb Indiast ja on üks maailma vanimaid, väljendab minevikku sõna gata, „on läinud”, ja tulevikku anāgata, „mida veel ei ole”. Gata on keelelises suguluses norrakeelse sõnaga gått, „läinud”. Sanskritikeelne nimetus oleviku kohta kõlab väga loomulikult: „mis tekib meie ees”, pratyutpanna.