Читать книгу Rändaja õhtulaul - Ernst Enno - Страница 19

Öö suine õhtu õhul

Lööb tasa lennule,

Ja ehakumal hellal

Ta sõuab ilmale.

Pool pimeduse peidus,

Pool vaiksel valgusel,

Nii heljub koduvainul,

Nii kumab põldudel, —

Nii armu, ilu kannab

Ta uinund külale,

Viib vilja hulka vooge

Kui laineid merele;

Loob vilja sahinasse

Ta sõnu helama:

Töö ühine ja valgus

Kõik võtab ülenda’…

Ja küla, nurme üle

Öö sõuab uduna,

Täis higi, jõudu, palvet,

Et kosuks kodumaa!

(1902)