Читать книгу Rändaja õhtulaul - Ernst Enno - Страница 21

Tasa kellakõla sõuab

Õhtu tiivul kaugele,

Armas helin hinges paisub,

Ärkab üles lennule:

Püha öö, vaikne öö!

Keset tuba iluehtes

Sätendamas kuusepuu,

Kõrval seisab lapsukene,

Rõõmul laulab väike suu:

Püha öö, vaikne öö!

Kiireke siin hilju sündis

Süütu lapse südames —

Tasa üle taeva sõudsid

Rahuinglid, hõisates:

Püha öö, vaikne öö!

Rõõmus, mures elurada

Sammub ilmas inime,

Sammub, kuni inglid vastu

Jõuavad tal’ lauluga:

Rahu öö, vaikne öö…

Tasa kellahelin sõuab

Õhtu tiivul kaugele,

Armas helin hinges paisub,

Ärkab jälle ülesse:

Püha öö, vaikne öö!

(1902)