Читать книгу Rändaja õhtulaul - Ernst Enno - Страница 23

Katkenud on viimsed köited,

Rusuks langend lootused —

Kuldse rõõmu hulka kurbus

Tasa sõnu sosistas:

Nüüd kadund kõik!

Vilu varju vaibund, kadund

Minu päike sätendav,

Sõber kaunis teise rinnal;

Mure jäänd mul’ mustendav —

Oh, kadund kõik!

Iial ei ta enam tule,

Ei saa tema rinnale —

Katkenud on viimsed köited,

Rusus lootus viimane —

Oh, kadund kõik!

Kurdan üksi! Kurbus, mure

Kanda raske üksinda —

Pisar vaesel vaigistajaks,

Mälestus tal sõbraksa…

Nüüd kadund kõik!

(1903)