Читать книгу Rändaja õhtulaul - Ernst Enno - Страница 41

Ta ümber valvab öö,

Paks, pime öö;

Ei hiilga ükski täht,

Ei ükski kiir

Siin kaitsvat piiri iial valgusta.

Ja püüad talusse

Sa vaiksesti,

Siis kõlab nagu laul,

Kui läbi kannelde

Käiks vaikne tuul,

Ning imehelin lendab südame. —

Sa tungid pimedusesse

Ning oled üksinda.

Siin valvab öö,

Et pärale

Ei jõuaks ükski talusse,

Kus asub elu kuldne unenägu.

Siit jõuab pärale

Veel üksi see,

Kes igatsuses kodu poole

Lõi ise teed

Ning tungis läbi murekaljude

Ja jättis rõõmu,

Ning igaveses hääs

Siin aimas elu vaikset rada,

Mis juhib üles päikse õnnemaale.

Siit jõuab pärale,

Kes tungib oma valguses

Siin pimedusesse

Ning omas varjul jõus

Jääb üksinda.

Ta ümber valvab öö —

Kuid, kuula, kaugel

Sääl kõlab nagu laul,

Kui läbi kannelde

Käiks vaikne tuul.

Sind kutsub unetalusse

Kui äraseletatud võimu viis —

Sa tungi pimedusesse

Ning tõuse üksinda.

[1903]