Читать книгу Rändaja õhtulaul - Ernst Enno - Страница 25

Mu arm on kandle kõlinas —

On vaikne, tasane,

Kui igatsuses leekivas

Ning sõuab keeltesse.

Mu arm! Mu arm!

Ta veereb hilja vetele,

Kui lained ehateel

Kõik kalda poole mängule

On tasa hilja teel —

Mu arm! Mu arm!

Ta kiigub lillelehtedel

Ja õitel naeratab;

Ta liigub metsas oksadel

Ja öösel sätendab —

Mu arm! Mu arm!

See arm on ilu isamaal,

Kuis särab meie teel,

Kus Eesti mure, Eesti rõõm

Tal elustajaks veel…

See meie arm!

Mul’ kinkis teda karjamaa

Ja talutareke

Nii õhutas, et tulena

Jääb loitma südame —

Mu arm! Mu arm!

(1903)