Читать книгу Rändaja õhtulaul - Ernst Enno - Страница 36

Sääl päike raugend valguses

Läeb merre puhkele.

Õrn kuma kerkib lainetes,

Lööb kullas lõkkele —

Kui sõuaks igavik.

Paat liigub tasa rannale

Sääl üle merevee.

Ei jääda suuda laintele:

Ta arm on kodutee,

Kus ootab igavik.

Kõik on kui unes, mõtetes,

Leht langeb murule.

Mees vaikib tõevalguses

Ja vaatab merele,

Mis on kui — igavik.

(1903)