Читать книгу Evangeeliumiga maailmateedel. Kogutud teosed IV - Fanny de Sivers (autor) Arne Hiob (koostaja) - Страница 10

35. Ja samal päeval, kui õhtu jõudis, ütleb Ta neile: „Sõitkem üle teisele kaldale.“

36. Ja nad saadavad rahvahulga minema ja võtavad Tema kaasa, nagu Ta paadis oli. Ka teisi paate tuli Temaga kaasa.

37. Siis tõusis tugev tuulepööris ja lained lõid paati, nii et see sai juba vett täis.

38. Ja Tema oli paadi päras padjal magamas. Ja nad äratavad Ta üles ja ütlevad Temale: „Õpetaja, kas Sa ei hooli, et me hukkume?“

39. Ja Tema ärkas üles, ähvardas tuult ja ütles järvele: „Jää vait, ole rahulik!“ Ja tuul rauges ning järgnes sügav vaikus.

40. Ja Ta ütleb neile: „Miks te olete nii arad? Kas teil ei ole veel usku?“

41. Ja neil hakkas suur hirm ja nad ütlesid üksteisele: „Kes Tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad Tema sõna?“

35–41. Kummaline seiklus tormisel järvel. Jeesuse jumalik võim valitseb tuult ja veekogusid. Imeline tundub juba see, et Jeesus suudab magada, kuigi vesi pritsib üle parda ja torm mühiseb pea kohal. Jüngritel on hirm. Hirm enda pärast. Usk nõuaks sel puhul teadmist, et Jumal-inimene ei saa põhja minna, et Tema juuresolek kindlustab pääsemise ka siis, kui paadid puruks pragisevad. „Kas teil ei ole VEEL usku?“ Iga üllatav moment kooselus Jumalaga toob juurde veendumust, et Kristus on Päästja. Kuid samas võib iga uus hädaoht seda teadmist kõigutada. Tõe äratundmise eest peab võitlema iga päev.

Ka meile on see õpetuseks. Maa võib väriseda ja pommid taevast alla sadada, kuid kõik toimuv allub Jumala kontrollile. „Kui ma kõnniksin ka pimedas kuristikus, ei kardaks ma kurja …“ laulab psalmist (Ps 23). Julgustav lause „ärge kartke“ esineb Piiblis üsna sageli. Johannes Paulus II tegi selle aktuaalseks meie ajastule. Aga kui meie usaldusele ning Jumala juuresolekule vaatamata juhtub midagi kohutavat, siis peame meeles pidama, et antud kontekstis, mille ulatust me ei suuda alati ära tunda, oli selline sündmus mingil viisil vajalik.