Читать книгу Evangeeliumiga maailmateedel. Kogutud teosed IV - Fanny de Sivers (autor) Arne Hiob (koostaja) - Страница 11

1. Ja nad tulid järve teisele kaldale gerasalaste maale.

2. Ja kui Jeesus paadist välja astus, tuli Talle äkki hauakambrite keskelt vastu roojase vaimuga inimene,

3. kelle eluase oli hauakambrites ja keda ei suutnud keegi iialgi kinni pidada, ka ahelatega mitte.

4. Sest teda oli juba sageli pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud oma ahelad katki ja kiskunud puruks jalarauad, nii et keegi ei suutnud teda taltsutada.

5. Ööd ja päevad läbi hulkus ta haudade vahel ja mägedes, karjus ja tagus end kividega siniseks.

6. Ja nähes kaugelt Jeesust, hakkas ta jooksma ja kummardas Tema ette maha

7. ja ütles karjudes valju häälega: „Mis Sa minust tahad, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma vannutan Sind Jumala nimel, ära piina mind!“

8. Sest Jeesus ütles temale: „Mine välja, roojane vaim, sellest inimesest!“

9. Ja Ta küsis temalt: „Mis on su nimi?“ Ja ta ütleb Temale:

10. „Minu nimi on Leegion, sest meid on palju.“ Ja ta palus Teda kangesti, et Ta ei saadaks neid sellelt maalt välja.

11. Aga nüüd oli seal mäe peal suur seakari söömas.

12. Ja nad palusid Teda, öeldes: „Saada meid sigadesse, et me nende sisse läheme.“

13. Ja Ta andis neile loa. Ja kui roojased vaimud olid inimesest välja läinud, läksid nad sigade sisse. Ja kari sööstis suure hooga järsult kaldalt järve – neid oli ligi kaks tuhat – ning uppus järves.

14. Seakarjused aga põgenesid ja levitasid seda uudist linnas ja maal. Rahvas läks välja vaatama, mis juhtus.

15. Ja nad tulevad Jeesuse juurde ja näevad seda, kes oli kurjast vaimust vaevatud, kelles oli olnud Leegion, ja see istus nüüd riides ja selge aruga, ja neil hakkas hirm.

16. Ja need, kes olid pealt näinud, jutustasid neile, kuidas see oli juhtunud kurjast vaimust vaevatuga ja samuti sigadega.

17. Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et Ta läheks ära nende piirkonnast.

18. Ja kui Jeesus astus paati, siis palus mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, et ta võiks jääda Temaga.

19. Kuid Jeesus ei lubanud, vaid ütles talle: „Mine oma koju omade juurde ja jutusta neile kõik, mida Issand on sinu heaks teinud ja kuidas Ta on sinu peale halastanud.“

20. Ja mees läks ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama, mida kõike Jeesus oli tema heaks teinud, ja kõik olid imestuses.

1–14. Gerasa – praeguse nimega Jerash – oli väike linnake Jordanist ida pool Dekapolise piirkonnas nagu Gadaragi (praegu Umm Qais), millega teda mõnikord ära vahetatakse. Seal elasid peamiselt paganad, nagu seda tunnistab seakari. Juudid sigu ei kasvatanud ega söönud. Possessiooni²⁶ üheks tunnusmärgiks peetakse ebaharilikku füüsilist jõudu. Tõsiasi, et kurjast vaevatu purustab kõik ahelad, näitab selgesti tema olukorda. Markuse kirjeldus nimetab kolm korda surnuaeda, kus see mees märatses: kolmekordne väljendus tähendab heebrea traditsioonis superlatiivi, absoluutsust. Kurjal vaimul on seos surma ja ebapuhtusega, mis sellega kaasas käib (vrd 2Ms 19:11). Kogu lugu on ülimalt sümboolne: siga on Vana Testamendi järgi roojane loom, roojasele vaimule sobiv koht, meri aga tähendab hukatust, surma, kurja valdkonda. Enne kui Jeesus kurja vaimu minema saadab, küsib ta tema nime. Vastus tunnistab, et kuradeid on palju ja nende suhted Jumalaga ei ole inimlikult seletatavad. „Jumala nimel, ära piina mind!” kisendab roojane vaim. Ja Jeesus kuulab tema palvet tohtida maale jääda ja minna inimeselt üle sigadesse. Kuri vaim ei saa õnnelik olla ka siis, kui ta saab, mida ta tahab. Võibolla avaldab Jeesuse žest mõnevõrra kaastunnet nende vastu, kes on oma vaba tahet kasutanud oma elu nurjaajamiseks.

15–19. Kurjad vaimud läksid sigade sisse ja kogu kari hukkus. Omanikule tähendas see suurt kaotust ja pole ime, et inimestel hakkas hirm. Miks Jeesus seda lubas? Mõned eksegeedid arvavad, et see oli mõeldud neile paganaile karistuseks. Kuid karistus ei sobi siin Jeesuse üldise hoiakuga. Jumal-Poeg on tulnud päästma, mitte hävitama. Kuid lool on kaks poolust: kõigepealt pääseb üks inimene kurja võimu alt ja samas vajub teiste inimeste varandus merre. Pattulangemine ja patust pääsemine on valulised sündmused. Jumala vaheleastumine meie segadusse läheb meile mõnikord kalliks maksma. Ja Gerasa kodanike reaktsioon on inimlik: see Jumalariigi kuulutaja ei hooli meie maisest heaolust, mingu ta parem mujale. Kurja pahandustega saame ise hakkama!

Jumala lähedus on alati riskantne. Tema ees ei saa jääda neutraalseks. Kes ei ole minuga, on minu vastu, ütleb Jeesus (Mt 12:30, Lk 11:23). Tervekssaanu on muidugi tänulik, ta tahaks oma päästjaga kaasa minna. Kuid Jeesus ei võta pakkumist vastu, vaid saadab ta tagasi koju, et ta seal jutustaks, mida ta on näinud ja läbi elanud. Igaühel on lunastusloos oma koht ja oma ülesanne. Geograafilised kaugused ei lahuta meid Jumalast.

20. Dekapolis ehk Kümnelinnamaa asus Genneesareti järvest ida pool.²⁷ Sealsetest linnadest on tuntud Damaskus, Filadelfia, Skytopolis, Gadara, Pella ja Gerasa. Elanikud olid enamasti kreeka või süüria päritolu paganad. Maakond allus Rooma kubernerile Süürias.