Читать книгу Valitseda elu - Georg Hackenschmidt - Страница 24

Mäkketõusja leiab kepist abi vaid siis, kui ta seda teatud viisil tarvitab. Kepiga õhus vehkimine ei aitaks teda üldse. Kui ta selle keskelt kinni hoiaks, jääks kasu väikeseks. Et omaenese varusid tõepoolest täiendada, peab inimene olema abivahendi käsitsemises teatud määral vilunud. Kuid ta võib selles vilunud olla vaid juhul, kui on seda samasugustes tingimustes varemgi teinud, või kui ta on vahendi käsitsemist õppinud kelleltki, kellel on vastav kogemus.

Kui vaatleme hoiakuid, mis kepi võtmise ja kasutamise tingivad, siis näeme, kuidas need lakkavad olemast vaistlikud. Esmalt on keha võtnud vaistliku hoiaku, et ta jääb mäele täielikult alla. See tähendab, et ta on mõistnud oma suutmatust antud ümbruse-ilmega toime tulla. Inimeses tekib sisemine vastuolu: ühelt poolt tahab ta mäge ületada, teiselt poolt ei jätku tal selleks kehalisi varusid. Ta võtab vaistliku hoiaku, et on vaja muretseda välist abi, seejärel valvsa hoiaku abivahendi leidmiseks ning lõpuks, kui see on leitud, otsustava hoiaku, et seda tuleb kasutada.