Читать книгу Valitseda elu - Georg Hackenschmidt - Страница 32

Esialgse vaatluse põhjal võib mõistuspärastunud hoiaku võtta kokku järgmiselt.

Iga niisugune hoiak saab alguse teadlikkusest, et inimese kehasüsteemi varudest ei piisa, tulemaks toime ümbruse-ilmega, millega ta vastakuti on. Selles teadmises pöördub hoiak mõne välise teguri poole, et kehavarusid täiendada. Kui inimene võtab omaks välise toetuse, esindab tema hoiak ümbruse suhtes peale tema enese ka vahendit, millele ta toetus. Et abi tõhusus sõltub oskusest seda kasutada, tulevad mängu mälestused varasematest kogemustest. Seega sisaldab mõistuspärastunud hoiak kahte tegurit. Need on selle inimese kehaline tingitus ja kogemusmälu.

Mälupärane suunamine teadvustab ajalised väärtused. Ta seob hoiaku mingi varasema väärtusega, mistõttu inimene ei ela tervenisti olevikus. Kuna kehaline seisukord kogu aeg muutub, sugeneb hoiakusse petlikkuse alge. Samuti on hoiak, mida suunab varasemast meenuv käitumine, kuigivõrd formaalne ja kanaliseeritud. Et mälestus ei esinda inimese kehasüsteemi kui tervikut, vaid seostub ühe osaga sellest, on hoiaku aluseks ebaühtlus. Lõpuks: mõistuspärastunud hoiak esindab seda, mil määral on inimese enese- ja ümbrusekäsitus kaotanud sideme tõelisusega.

Seni on tarvitatud vaid üht lihtsat näidet, et muuta piltlikuks põhilist, milles mõistuspärastunud hoiakud vaistlikest erinevad. Aga kui jälgida, kuidas sellised hoiakud tänapäeval ilmnevad, siis võib näha, et oleme hakanud ümbritsevale peaaegu ainult mõistuspäraselt reageerima.

Oma keha seesmiste pürgimuste väljendamisel jääme me suuresti vaistlikuks. Kehaprotsessidesse tavaliselt ei sekkuta. Kummatigi tuleb ka siin ette erandeid. Oleme näiteks kuulnud soovitusi, et toitu peab enne allaneelamist kindel arv kordi närima. Mõnigi usub sellesse ja püüab seda järgida. Kui niisuguste inimeste hoiakuid lähemalt uurida, pole raske avastada põhjusi, miks nad sellise hoiaku võtavad.

Tihti kasutatakse kõhulahtisteid, lootes lihtsustada keha kergendamist, või võetakse kuulda kellegi nõuandeid hingamise meetodi ja rütmi suhtes. On püütud reguleerida ja teisendada vereringet, kõndimist, jooksmist ja teisi kehalisi protsesse.

Pole võimalik eritleda kõiki hoiakuid, mis toovad kaasa valmiduse loomulike protsesside teisendamist tunnustada. Kolm niisugust väärivad aga üksikasjalikumat vaatlust. Iga huviline oskab teiste näidete aluseid ja seletusi ise leida. Järgnevalt käsitleme mõistuspärastunud hoiakuid toidu, treenimise ja oma ligimeste suhtes.