Читать книгу Valitseda elu - Georg Hackenschmidt - Страница 31

Ebaühtlus, petlikkus ja minevikuväärtustele toetumine muudavad määral, mil inimese hoiak neid esindab, küsitavaks selle, kuidas ta tõelisusest aru saab. Hoiak on niihästi objektiivne kui ka subjektiivne. See tähendab, et ta on ümbritsevaga vastakuti nagu ka hoiaku võtja. Inimelus ja inimese suhetes mingi konkreetse ümbruse-ilmega on tõeline see, kui võrdne on tema väärtus ümbruse väärtusega täpselt sel hetkel, mil vastav ilme talle ilmub. Võrdsuse astmest oleneb, kui vabalt ja täielikult inimese kehasüsteem oma elujõul tegelikult väljenduda lubab.

Muud tõelisust pole olemas. Aga kui inimese hoiakuid suunavad mälestused sündmustest, mille ajal tema kehaline seisukord oli teistsugune, siis ei või öelda, et ta saaks tõelisusest õigesti aru. Ning ka siis, kui hoiak esindab tema seesmiste kasvu- ja avanemispürgimuste ebaühtlast täitumist, mõistab ta tõelisust samavõrd puudulikult.