Читать книгу Näputoit. Õpeta oma laps head toitu armastama - Gill Rapley Ja Tracey Murkett - Страница 8

Tänapäeval soovitatakse tahke toiduga alustada kuue kuu vanuselt. Varem on imikul raske midagi peale piima seedida. Nooremale kui kuue kuu vanusele imikule pole tahke toidu pakkumine hea, sest:

• Tahke toit ei sisalda sama ohtralt toitaineid ja kaloreid kui rinnapiim või rinnapiimaasendaja. Pisikesel lapsel on väike magu ja tervislikult kasvamiseks on tal tarvis kontsentreeritud ja kergestiseeduvat kalorite ja toitainete allikat; selleks sobib ainult emapiim või rinnapiimaasendaja.

• Imiku seedesüsteem ei ole võimeline tahkest toidust kõike vajalikku omandama, seega käib tahke toit soolestikust läbi, ilma et beebi saaks korralikult toidetud.

• Liiga vara tahket toitu saanud beebi piimaisu kahaneb, nii et toit jääb veel vaesemaks.

• Imik, kellele antakse tahket toitu liiga vara, on ebaküpse immuunsüsteemi tõttu infektsioonidele ja allergiatele rohkem aldis kui pooleaastaseks saamiseni üksnes piimast toitunud laps.

• Nende laste puhul, kellele on tahket toitu antud enne kuuekuuseks saamist, on hilisemas elus täheldatud ka südamehaiguste riskitegurite suurenemist, näiteks kõrget vererõhku.

• Ühendkuningriigis kehtestati kuus kuud imikule tahke toidu tutvustamise ametlikult soovitatavaks vanuseliseks alampiiriks 2003. aastal, aasta pärast seda, kui Maailma Tervishoiuorganisatsioon andis välja soovituse, et võimalusel peaksid kõik imikud kuni kuuekuuseks saamiseni toituma üksnes rinnapiimast ning pärast pooleaastaseks saamist peaks neile järk-järgult tutvustatama tahket toitu.4

Paraja aja äratundmine

Tahke toidu valmiduse vääralt tõlgendatavad märgid

Aastaid on vanematele räägitud, et tuleks tähele panna mitmesuguseid märke, mis näitavad, et laps on valmis tahket toitu proovima. Enamik neist kuulub lihtsalt imiku normaalse arengu juurde ning seostub lapse vanuse, mitte toiduvalmidusega. Ühtlasi leidub terve rida valemärke, mida ei tasu tahke toiduga alustamisel üldse usaldusväärseks pidada, ehkki paljud inimesed kalduvad tänapäevalgi arvama, et need annavad märku lisatoidu vajadusest:

• Öine ärkamine. Paljud lapsevanemad hakkavad varakult tahket toitu pakkuma, lootes, et siis magab imik terve öö järjepanu. Nad eeldavad, et laps ärkab öösiti nälja tõttu. Tegelikult aga ärkavad lapsed öösel üles väga mitmesugustel põhjustel ning pole tõendeid, et just tahke toidu pakkumine probleemi lahendab. Kui laps on öösiti näljane, tuleb nooremale kui pooleaastasele lapsele anda lisaks rinnapiima (või rinnapiimaasendajat – vastavalt sellele, mida ta muidu sööb), aga mitte tahket toitu.

• Kaalutõus aeglustub pisut. See on tavaline põhjus, miks beebile soovitatakse hakata varakult tahket toitu andma, ent uuringud on näidanud, et umbes neljandal elukuul toimubki kaaluiibe kerge langus, eriti just rinnapiima saavatel imikutel, ja see on päris normaalne.5 See pole märk, et imik vajaks tahket toitu.

• Imik jälgib, kuidas vanemad söövad.Umbes neljandast kuust alates köidavad beebit pere igapäevased tegevused – riietumine, raseerimine, hambapesu … ja söömine muidugi ka. Aga imik ei mõista, mida need toimingud endast kujutavad – ta on lihtsalt uudishimulik.

• Huulte matsutamine. Imik, kes õpib suud kasutama, naudib huultega häälte tegemist, see oskus tuleb kasuks nii rääkimaõppimisel kui ka söömisel. Matsutamine on üks osa sellest, kuidas imik tahke toidu söömiseks varakult ette valmistub, aga ei tähenda, et ta on juba valmis.

• Beebi ei jää kohe pärast piimaga toitmist magama. Umbes neljandast elukuust alates muutub imik erksamaks ja on rohkem ärkvel; ta vajab lihtsalt vähem und.

• Imik on väike. Kui imik on väike, siis on tegu kas loomuldasa väikese lapsega või vajab ta rohkem toitu. Kui aga laps on noorem kui pooleaastane, läheb tal „järelejõudmiseks” tarvis mitte tahket toitu, vaid rinnapiima või rinnapiimaasendajat. Erandiks on väga enneaegsed beebid, mõni neist võib vajada lisatoitaineid ka enne kuue kuu vanuseks saamist (vt lk 69).

• Imik on suur. Sündides suur (või väga kiiresti kaalus juurde võtnud) imik lisatoitu ei vaja. Suuruse põhjus võib olla geneetiline või (eriti kui ta saab toiduks rinnapiimaasendajat) ka see, et laps saab juba niigi rohkem piima, kui tal tegelikult tarvis oleks. Suurekasvulise imiku seedeega immuunsüsteem pole küpsem kui teistel beebidel, seega on tahke toidu andmisega kaasnevad riskitegurid täpselt samad. Idee, et suurekasvuline imik vajab tahket toitu varem, pärineb 1950. ja 1960. aastatest, mil usuti ekslikult, et teatud kaaluni (enamasti arvati selleks olevat 5,5 kg) jõudnud imik vajab tahket toitu. Esimesel kuuel elukuul ei vaja imik peale piima mingit toitu, olgu ta nii suur või väike kui tahes. Suurus pole oluline.

„Ma ei mõista, miks öeldakse: „Oi, ta on nii suur poiss, ta peaks rohkem sööma, anna talle ikka tahket toitu ka,” kui toidud, millest enamasti alustatakse – pirn, aurutatud suvikõrvits ja porgand –, on sellised, mida süüakse dieedil olles.”

7-aastase Ava, 4-aastase Archie ja 6-kuuse Gleni ema Holly

Tahke toidu valmiduse tõesed märgid

Kõige usaldusväärsema kinnituse saamiseks lapse tahke toidu valmidusest tuleks uurida lapse kehalise arenguga seotud olulisi muudatusi, mis võimaldavad tal uut laadi toiduga toime tulla (immuun- ja seedesüsteemi areng, kasv ja suu areng). Kui laps suudab enam-vähem iseseisvalt istuda, käsi välja sirutada ja asju haarata ning neid kiiresti ja täpselt suu juurde tõsta, kui ta näkitseb lelusid ja teeb mälumisliigutusi – siis on võimalik, et ta on valmis tahke toidu katsetamisega algust tegema.

Parim märk imiku valmidusest on aga see, kui ta hakkab endale ise toitu suhu panema – mida saab teha ainult sel juhul, kui talle võimalus antakse.

„Kui süles istuv laps kahmab su taldrikult peotäie toitu, mälub ja neelab alla, siis on ehk aeg talle taldrik lähemale nihutada.”

Toitumisteadlane ja autor Gabrielle Palmer