Читать книгу Näputoit. Õpeta oma laps head toitu armastama - Gill Rapley Ja Tracey Murkett - Страница 9
1
Mis on näputoit?
Miks on mõnel imikutoidul märgistus sobib alates 4. elukuust?
Оглавление1994. aastal, kui Ühendkuningriigi tervishoiuministeerium soovitas imikule tahke toidu pakkumist alustada mitte enam senise kolme, vaid nelja kuu vanuselt, võeti kiiresti vastu seadus, mis takistas imikutoitude ja – jookide tootjaid oma toodangut alla nelja kuu vanustele beebidele pakkumast.
Ehkki soovituslik vanuseline alampiir tõsteti 2003. aastal (vt lk 20) neljalt kuult kuuele kuule, pole uusi seadusi vastu võetud ning seega tohivad imikutoitude ja – jookide tootjad reklaamida oma toodangut endiselt alates nelja kuu vanustele lastele sobivana. Tulemuseks on see, et paljud lapsevanemad on segaduses – nad ei tea, kas muutunud on soovituslik alampiir, või ei mõista, miks on oluline, et alla kuue kuu vanune laps ei saaks toiduks midagi muud kui üksnes emapiima või rinnapiimaasendajat. Nii ostetaksegi imikutoitu jätkuvalt ka sellistele lastele, kes on selle jaoks alles liiga noored.
Kokkuleppeline reeglistik (rahvusvaheline rinnapiimaasendajate turustamise koodeks6) piirab alla kuue kuu vanustele lastele mis tahes toidu või joogi reklaamimist, ja peaaegu kõik riigid on leppele alla kirjutanud. Kuid paljudes riikides, Ühendkuningriik kaasa arvatud, jääb rahvusvaheline koodeks suuresti vabatahtlikuks – teisisõnu ei ole toidutööstus kohustatud neist reeglitest kinni pidama. Nõnda siis kannab osa imikutoitu, kuni seadust pole muudetud, edasi märgistust sobib alates 4. elukuust.
NÄPUTOIDULUGU
Max oli oma vanuse kohta algusest peale suur laps, suurem kui 98 % teisi lapsi. Nii kuulsin kogu aeg jutte suurtest imikutest: kuidas nad lähevad eriti näljaseks, kuidas nad juba nelja kuu vanuselt lisatoitu vajavad, ja nii edasi. Aga mina lasin end juhtida ainult Maxil.
Ja olgugi et ta oli suur, ei paistnud ta toidust eriti hoolivat.
Mähkmete järgi sain aru, et kaheksandast kuust alates ta aegajalt ikka midagi sõi, aga enne kümnekuuseks saamist vist mitte kuigi palju.
Vaatasin kuut esimest näputoidukuud tõesti kui lihtsalt aega, mil ma olen tema päralt ning lasen tal maitseid ja tekstuure uudistada, ega muretsenud, et võrreldes oma sõpradega, kes söötsid lastele püreed, ei olnud mul mingit ülevaadet, kui palju Max üldse sööb. Tegelikult oli sedalaadi söömine täiesti pingevaba. Proovisin vahel lusikaga toita vennalapsi, kes pidid purgitäiest kindla koguse ära sööma, ja minu arust tekitas omajagu stressi, kui nad korraga enam lihtsalt ei tahtnud.
Näputoiduga tulebki alguses üsna vabalt võtta, lasta lapsel asjaga omas tempos tegeleda. Üsna kergesti tikuvad pähe sellised mõtted, et ta ei söö ju õieti midagi ja jääb täitsa nälga ja nüüd küll peab talle ise midagi süüa andma. Mõtlesin siis: „No mis ma ikka muretsen? Rinnapiim ongi lapsele palju toitaineterikkam kui poolik porgand.” Oletasin, et ta saab kõik vajalikud toitained rinnapiimast kätte. Ja rinnaga toitmine sobis söögiaegadega ajaliselt nii hästi. Max sai süüa just siis, kui ta süüa tahtis, ja kõik klappis ise kokku.
16-kuuse Maxi ema Charlotte
6
5. Maailma Tervishoiuorganisatsioon, International Code of Marketing of Breast-milk Substitutes (WHO, Genf, 1981)