Читать книгу Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon - Grupi autorid - Страница 11

Tundub ilmselge, et noored peaksid saama inimõigustealast haridust, kuid tegelikkuses on enamikul Euroopa noortel sellele üksnes piiratud juurdepääs. Kompass koostati selle olukorra muutmiseks.

Noorte inimõigustealane haridus on kasulik nii ühiskonnale kui ka noortele endile. Tänapäeva ühiskonnas peavad noored üha sagedamini tegelema sotsiaalse tõrjutuse, religioossete, rahvuslike ja riiklike erinevuste probleemidega ning globaliseerumise negatiivsete ja positiivsete tagajärgedega. Inimõigustealane haridus käsitleb neid küsimusi ning aitab inimestel erinevatest tõekspidamistest, hoiakutest ja väärtustest ning tänapäeva multikultuurses ühiskonnas esinevatest näilistest vastuoludest paremini aru saada.

Eurobaromeetri 2008. aasta märtsi eriaruandes Euroopa kodanike keskkonda suhtumise kohta öeldakse, et valdav osa eurooplasi peab keskkonnakaitset oluliseks ning 96 % vastajate väitel on see nende jaoks väga või küllaltki oluline. Eriti just noorte seas valitseb suur valmisolek pühendada oma aega probleemidele, mis neile korda lähevad. Üheks näiteks on 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud 100 000 osalejaga meeleavaldus, kus nõuti meetmete võtmist kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Inimõigustealase hariduse pakkujatena tuleb meil seda energiat ära kasutada. Noorte valmidus ideid omaks võtta ning nendest lähtuvalt tegutseda ilmneb paljudes olemasolevates noorteprogrammides alates väikestest üksiktegevustest noortekeskustes või koolides kuni Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu juhitud suurte rahvusvaheliste programmideni.

Üheks näiteks inimõigustealast haridust saanud noorte panusest Euroopas on vähemuste õiguste eksperdirühma jaoks riiklike aruannete koostamine. Neis aruannetes, mida kasutavad valitsused, vabaühendused, ajakirjanikud ja teadlased, analüüsitakse vähemuste probleeme, esitatakse vastavate kogukondade esindajate arvamusi ning antakse praktilisi juhiseid ja soovitusi edasiliikumiseks. Selliselt täiendab inimõigustealane haridus Euroopa Inimõiguste Kohtu tööd, saates selge sõnumi, et rikkumist ei sallita. Inimõigustealase hariduse roll siiski sellega ei piirdu. See võimaldab ka rikkumisi üldse ära hoida, muutes ennetus- ja sanktsioonimehhanisme sel viisil tõhusamaks. Kui inimesed on õppinud väärtustama lugupidamist ja võrdsust, omandanud empaatiavõime ja vastutustunde ning oskavad koostööd teha ja kriitiliselt mõelda, on neis ilmselt vähem valmidust teiste inimõigusi rikkuda. Samuti tegutsevad noored inimõigustealase hariduse protsessides koolitajate ja korraldajatena, olles oluliseks toetuspinnaks ja ressursiks riiklike ja kohalike inimõigustealase hariduse kavade väljatöötamisel.