Читать книгу Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon - Grupi autorid - Страница 17

Inimõigused mõjutavad meie elu kõiki aspekte nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Lugedes inimõiguste ülddeklaratsiooni, võime näha, et peaaegu kõigi tänapäeval maailmas esinevate probleemidega (vaesus, reostus, kliimamuutused, majanduslik ebavõrdsus, AIDS, hariduse vähene kättesaadavus, rassism ja sõjad) kaasneb ka inimõiguste rikkumisi.

Peaaegu kõigi tänaste probleemidega maailmas kaasneb ka inimõiguste rikkumisi.

Tihti on raske öelda, milline sellistest ebaõigluse vormidest on rohkem või vähem tähtis. Sellekohane hinnang sõltub inimese paiknemiskohast ning ühiskondlikust seisundist. Tegelikult on need probleemid omavahel sedavõrd tugevalt seotud, et neist ühe kõrvaldamiseks tuleb tegeleda ka ühe või mitme teisega. Inimõigused on jagamatud, vastastikku sõltuvad ja omavahel seotud, nii et on võimatu valida tunnustamiseks ja järgimiseks välja ainult teatud inimõigused.

Kõnealused probleemid ei paku huvi üksnes inimõigustealase hariduse korraldajatele. Need on samavõrd olulised kõigile, kes tahavad edendada õiglast ja rahumeelset maailma, kus valitseb lugupidamine ja võrdsus. Kuigi need inimesed võivad nimetada oma tegevust arenguhariduseks, rahuhariduseks, säästva arengu hariduseks või kodanikuhariduseks, on nende kõigi puhul ikkagi tegemist omavahel seotud ja vastastikku sõltuva probleemideringiga, mille käsitlemisele Kompass lisab oma panuse. Inimõigused on tõepoolest mitmekesised ning võivad avalduda palju erinevamates vormides, kui me oskame arvata. Eriti just noorsootöö tegevustes rõhume tihti noorte vastutus- ja väärikustundele, nimetamata seda alati inimõigustealaseks hariduseks.

Kodanikuharidus

Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse hartas öeldakse: „Kodanikuharidus ja inimõiguste haridus on tihedalt seotud ja toetavad teineteist. Nad erinevad pigem rõhuasetuse ja ulatuse, mitte eesmärkide ja tegutsemisviiside poolest. Kodanikuharidus keskendub esmajoones demokraatlikele õigustele ja kohustustele ning aktiivsele osalusele ühiskonna poliitilises, sotsiaal-, majandus-, õigus- ja kultuurielus, inimõiguste haridus aga käsitleb inimõigusi ja põhivabadusi inimeste elu kõigis valdkondades laiemalt.”

Kodanikuharidus ja inimõigustealane haridus erinevad pigem rõhuasetuse ja ulatuse, mitte eesmärkide ja tegutsemisviiside poolest.

Kodanikuhariduse õppekava sisaldab selliseid teemasid nagu poliitika ja valitsus, õigussüsteem, ajakirjandus, multikulturalism ja võrdsed võimalused. Kompass sisaldab tervet hulka sellega seotud harjutusi, mis on koondatud teemade „demokraatia”, „kodakondsus ja osalus”, „meedia”, „üldised inimõigused”, „diskrimineerimine ja sallimatus” ning „sotsiaalne sugu” alla.

Need Kompassi teemad on kasulikud ka sellistele riiklikele asutustele ja vabaühendustele, kes pakuvad sisserändajatele ja pagulastele kodanikuharidust, mis võimaldab neil saada antud riigis juriidiliselt ja ühiskondlikult tunnustatud kodanikuks.

Inimese- ja ühiskonnaõpetus

Paljudes riikides sisaldab haridus ainevaldkonda, milles käsitletakse üksikisiku rolli ühiskonnas ning mis aitab noortel valmistuda elus ette tulevateks probleemideks. See võib kattuda kodanikuhariduse teemadega, kuid võib hõlmata ka inimese vaba ajaga seotud aspekte: sport, huviringid ja ühingud, muusika, kunst ja muud kultuurivormid. Taolises hariduses võidakse käsitleda ka isiklikke suhteid. Inimõigused seostuvad kõnealuste küsimustega kahel põhilisel moel. Esiteks: isiksuse areng ja isiklikud suhted sisaldavad kõlbelisi ja sotsiaalseid aspekte, milles tuleb juhinduda inimõiguste väärtustest. Teiseks: õigust kultuuri- ja ühiskonnaelust osa võtta on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes lepingutes. Isegi kui teie noorterühma liikmed saavad seda õigust teostada, leidub maailmas noori, kellel see pole võimalik.

Kompass sisaldab teemade „osalus” ning „kultuur ja sport” all mitmeid harjutusi, mida saavad kasutada ka inimese- ja ühiskonnaõpetusega tegelevad õpetajad.

Väärtuskasvatus / kõlblusharidus

Paljudes riikides kuulub koolide õppekavasse ka väärtuskasvatus, kuid sellega seoses on inimestel tihti kaks põhimõttelist murekohta: milliseid väärtushinnanguid tuleks kasvatuse käigus kujundada ning kuidas tagada seda, et väärtusi ei suruta inimestele peale või tajutakse enamuse väärtustena? Selliste probleemide käsitlemine inimõiguste aspektist on asjakohane, põhjendatud ja viljakas lahendus, sest inimõiguste aluseks on kõigi suuremate religioonide ja kultuuride ühised väärtused, mida tunnustavad peaaegu kõik maailma riigid (kuigi nad ei pruugi neid alati praktiseerida). Seega on inimõiguste alusväärtused loomult universaalsed, isegi kui nende konkreetne avaldumisvorm võib eri ühiskondades suuresti erineda. Lisaks on inimõigused tekkinud maailma valitsuste läbirääkimiste ja kokkulepete tulemusena. Seega ei tohiks kedagi kritiseerida selle eest, et ta õpetab inimõiguste alusväärtusi.

Kedagi ei tohiks kritiseerida selle eest, et ta õpetab inimõiguste alusväärtusi.

Maailmaharidus

Maailmahariduses mõistetakse, et teemale tuleb läheneda terviklikult, sest meie maailma sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnaalased ja poliitilised aspektid on tugevalt üksteisega seotud, ning maailmakodanikena on meil vastutus kõigi maailma inimeste ees.

Maastrichti maailmahariduse deklaratsioonis (2002)9 öeldakse, et maailmaharidus on haridus, mis avab inimeste silmad ja meele globaliseerunud maailma tegelikkusele ning ärgitab looma maailma, kus on suurem õiglus, võrdsus ja inimõigused kõigi jaoks. See hõlmab haridust arengu, inimõiguste, jätkusuutlikkuse, rahu ja konflikti ennetamise ning mitmekultuursuse kohta.

Meie maailma sotsiaalsete, majanduslike, keskkondlike ja poliitiliste aspektide käsitlemisel inimõigustest lähtumine võimaldab maailmaharidusega tegelejatel pakutavat õpet rikastada.

Kuna maailmahariduse tegevused innustavad õppijaid ja pedagooge uuenduslike harjutuste abil ühiselt maailma probleeme lahkama, aitavad need tänapäeva maailma keerukat tegelikkust ja protsesse paremini mõista. Püütakse arendada väärtusi, hoiakuid, teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad inimestel üha tihedamalt kokku kasvavas maailmas toime tulla, seda mõista ja selle probleeme lahendada, ning suurendada maailmakodanike vastutustunnet kogu maailma suhtes.

Kompass sisaldab tervet hulka teema „globaliseerumine” alla kuuluvaid harjutusi, sest paljudel inimõigustega seotud küsimustel on tänapäeval väga oluline ülemaailmne mõõde. Näiteks leheküljel 115 esitatud harjutuses „Kas ma võin siseneda?” saavad osalejad mängida varjupaigataotlejat.

Mitmekultuuriline haridus

Mitmekultuurilise hariduse eesmärk on kasvatada kultuuridevahelist mõistmist, uurides eri kultuuride ja rahvaste sarnasusi ja erinevusi. Kultuuridevahelise mõistmise puudumine põhjustab sageli kohalikul ja globaalsel tasandil rassilist diskrimineerimist, sallimatust, halvakspanu ja vägivalda. Kõigis ühiskondades esinevad kurvad näited rassismist, diskrimineerimisest ja vägivallast iseloomustavad ilmekalt probleeme, mis tekivad juhul, kui inimesed ei suuda teiste kultuuride esindajaid austada ega nendega koos elada.

Konfliktide põhjused pole kunagi lihtsad, kuid sallimatuse ja diskrimineerimise algpõhjused peituvad tavaliselt ressursside ebavõrdses jagamises ning ebavõrdsetes poliitilistes ja sotsiaalsetes õigustes. Seega oleks mitmekultuurilise haridusega tegelejate jaoks loogiline lähtuda õiguste perspektiivist, mille kohta nad leiavad Kompassist ja teistest Euroopa Nõukogu publikatsioonidest rohkesti toetavat materjali.

Euroopa Nõukogu noortesektsioon on teinud mitmekultuurilise hariduse valdkonnas palju tööd, seda eriti Euroopa noortekeskuste ja Euroopa Noortefondi kaudu. Aastal 1995 käivitati rassismi, ksenofoobia, antisemitismi ja sallimatuse vastu suunatud kampaania All Different – All Equal, millega taheti pakkuda vastukaalu vähemusrühmade vastu suunatud rassilisele vaenulikkusele ja sallimatusele.10 Kampaania jaoks koostatud õppematerjalide paketist sai Kompassi eelkäija ning see sisaldab mitmeid kasulikke harjutusi, mis täiendavad Kompassis teema „diskrimineerimine ja sallimatus” all esitatud harjutusi.

Rassismivastane kasvatus

Rassismivastase kasvatuse eesmärk on nõrgestada sajandeid valitsenud rassihoiakute ja – ideoloogiate mõju, lähtudes eeldusest, et me elame mitmekultuurilises demokraatlikus ühiskonnas, kus kõigil kodanikel on õigus võrdsusele ja õiglusele. Teisiti öeldes: õigustel põhinev lähenemisviis on tihedalt seotud mitmekultuurilise haridusega.

Rassismivastase kasvatusega tegelejatele on heaks lähtekohaks Kompassi temaatiline alajaotis „diskrimineerimine ja sallimatus” ning vastavad harjutused. Kui teid huvitavad omaealiste koolituse meetodid, leiate täiendavaid ideid ka Euroopa Nõukogu publikatsioonist Domino.

Euroopa Nõukogus on inimõiguste ning rassismivastase kasvatuse ja tegevuse teemadega tegelemiseks loodud rassismi ja sallimatuse vastane Euroopa komisjon. Komisjoni eesmärk on võidelda rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia, antisemitismi ja sallimatuse vastu kogu Euroopas, lähtudes inimõiguste kaitse aspektist. Selle töö aluseks on Euroopa inimõiguste konventsioon koos lisaprotokollidega ja seotud pretsedendiõigus.

Arenguharidus

Inimõiguste ülddeklaratsioon ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt sisaldavad mitmeid artikleid, mis seostuvad inimeste õigusega arengule. Neis artiklites käsitletakse näiteks ühiskondliku arengu ja parema elatustaseme edendamist, õigust mittediskrimineerimisele, õigust ühiskonnaelus osaleda, õigust piisavale elatustasemele ja enesemääramisõigust. Samuti nähakse neis ette inimeste õigus ühiskondlikule ja rahvusvahelisele korrale, mis võimaldab deklaratsioonis nimetatud õigusi ja vabadusi täielikult teostada.

Inimõigused on arenguhariduses oluline mõõde.

Otseselt arenguõigust käsitleb ÜRO 1986. aasta arenguõiguse deklaratsioon, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 41/128. Õigus arengule, mida kinnitati 1993. aasta Viini deklaratsiooniga, on inimestele ühiselt kuuluv grupiõigus, eristudes sellisena üksikisikutele kuuluvatest õigustest.

Arenguharidusega tegelejad juba mõistavad, et inimõigused moodustavad nende tööst olulise osa. Siiski ei pruugi nad oma tegevuses alati lähtuda õiguste aspektist. Tavapäraselt on arenguhariduses uuritud põhjapoolsetes „arenenud” maades ja lõunapoolsetes „arenevates” maades elavate inimeste seoseid ning püütud mõista inimeste elu kujundavaid majanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi ja keskkonnaga seotud jõude. Meie leiame, et inimõiguste perspektiivist lähtumine annab sellele tööle täiendava stiimuli. Lisaks aitavad Kompassis pakutud harjutused arendada inimeste oskusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid, mis võimaldavad neil ühiselt ühiskondlike muutuste nimel tegutseda – see on arenguharidusele oluline eesmärk.

Kõige otsesemalt on arenguharidusega seotud sellised Kompassi teemad nagu „tööelu”, „vaesus”, „tervis”, „globaliseerumine” ja „keskkond”.

Säästva arengu haridus / keskkonnaharidus

Kui me tahaksime keskkonnaküsimustes lähtuda inimõiguste perspektiivist, võiks üheks lähtekohaks olla inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 25: õigus piisavale elatustasemele, sealhulgas toit, riietus ja eluase. Kuna inimkond sõltub tervest ja kestlikust keskkonnast, seostub vajadus tagada kogu maailma ja tulevaste põlvede inimeste inimõigusi paratamatult ka keskkonnateemadega. Praegusel ajal räägitakse mõnikord isegi vajadusest tunnustada õigust keskkonnale kui eraldi inimõigust.

Keskkond hoiab meid elus ja võimaldab meil järgida teatud elustiili. Samas on ammu selge, et meie planeedi varud ei ole lõputud ning inimkonna tegevus avaldab keskkonna tervisele ja inimeste heaolule ränka mõju. Sellest aspektist tuleb edasise majandusarenguga seotud küsimusi käsitledes kaaluda ka selle hinda inimkonna ja looduse jaoks tervikuna. Keskkonnaharidus tahab tõmmata sellistele küsimustele üldsuse tähelepanu ning suurendada hoolivust ja lugupidamist maailma loodusvarade suhtes.

Sageli keskkonnaharidusega seotud säästva arengu haridus rõhutab samuti vajadust suhtuda keskkonna- ja arenguteemadesse terviklikult. Termin „säästev areng” muutus üldkasutatavaks pärast 1992. aasta Rio de Janeiro tippkohtumist ning see tähendab arengut, mille puhul praegusi vajadusi ei rahuldata tulevaste põlvede arvelt. Seega seisneb säästvus maailma eest hoolitsemises nii, et see oleks tulevastele põlvedele elamiseks kõlbulik. Järelikult lähtub säästvuse idee õiglusest ja võrdsusest ehk inimõiguste alusväärtustest.

UNESCO määratluse kohaselt on säästva arengu hariduse eesmärk kasvatada inimestes hoiakuid, oskusi ja teadmisi, mis võimaldavad neil teha endile ja teistele praegu ja tulevikus kasulikke otsuseid ning sellele vastavalt käituda.

UNESCO juhitava ÜRO säästva arengu hariduse aastakümne (2005–2014) tegevustega püütakse lõimida säästva arengu põhimõtted, väärtused ja praktika hariduse ja koolituse kõigi aspektidega, et olla valmis 21. sajandi sotsiaalseteks, majanduslikeks, kultuurilisteks ja keskkonnaalasteks probleemideks.

Säästva arengu haridus, arenguharidus, maailmaharidus ja inimõigustealane haridus on omavahel väga tihedalt seotud, eriti selles osas, mis puudutab inimestele endile ja kogu planeedile kasulike teadlike otsuste tegemiseks ning sellele vastavalt käitumiseks vajalike hoiakute, oskuste ja teadmiste kujundamist. Lisaks eespool mainitud maailma- ja arenguharidusega seotud teemadele sisaldab Kompass ka eraldi keskkonnateemat, mille all uuritakse säästvusega seotud küsimusi inimõiguste perspektiivist.

Rahuharidus

Paljudes koolides ja ülikooliprogrammides pakutava rahuhariduse keskne mõiste on vägivald ning lähtutakse vajadusest seda ohjata, vähendada ja kõrvaldada. Rahuhariduse küsimustega tegeletakse konfliktilahenduse uuringutes, mitmekultuurilises hariduses, arenguhariduses, maailmakorra uuringutes ja keskkonnahariduses. Enamasti üritatakse käsitleda konkreetset probleemideringi, mida nähakse sotsiaalse ebaõigluse, konflikti ja sõja põhjustena.

Kui aga võtta rahuhariduse lähtekohaks inimõigustega seotud inimväärikuse ja universaalsuse mõisted, võib ehk kergemini jõuda rahu sügavama mõistmiseni. Sel juhul ei tähenda rahu lihtsalt vägivalla lõpetamist, vaid suhete taastamist ning selliste ühiskondlike, majanduslike ja poliitiliste süsteemide ülesehitamist, mis kõige tõenäolisemalt loovad pikaajalise rahuliku keskkonna.

Rahuhariduses eristatakse mitmeid vägivalla liike. Need on näiteks füüsiline või käitumuslik vägivald, mille alla kuuluvad ka sõjad; struktuurne vägivald ehk ebaõiglastest ja ebavõrdsetest ühiskonna- ja majandusstruktuuridest tingitud vaesus; poliitiline vägivald, mida harrastavad teisitimõtlejaid, vaeseid, võimetuid ja marginaalseid rühmi orjastavad, ähvardavad ja kuritarvitavad surverežiimid; kultuuriline vägivald ehk teatud identiteedi ja eluviisi alaväärtustamine ja hävitamine; samuti rassistlik, seksistlik, rahvuslik, koloniaalne või muu taoline inimeste tõrjumine, mille korral vaenulikkust, ülemvõimu, ebavõrdsust ja rõhumist põhjendatakse ideoloogiliste argumentidega.

Inimõiguste perspektiivist lähtuv rahuharidus võib kaasa aidata rahu sügavamale mõistmisele.

Kõigi selliste vägivalla liikide analüüsimisel on kasulik uurida, milliseid konkreetseid inimõigusi nende puhul rikutakse. Inimõigustealases hariduses kasutatav kriitilise mõtlemise ja kogemuspõhise õppe metoodika on siin abiks, kuna sisaldab nii konkreetseid kogemusi kui ka normatiivset ja kirjeldavat mõõdet. Kompassist leiavad praktikud rohkesti sellekohast materjali teemade „rahu ja vägivald” ning „sõda ja terrorism” alt.