Читать книгу Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon - Grupi autorid - Страница 23

Ükski harjutus ei kulge enamasti täpselt plaani järgi. See on Kompassi harjutustega töötamise puhul ühtaegu nii eelis kui ka väljakutse. Tuleb olla valmis toimuvale jooksvalt reageerima ning käigu pealt mõelda. Kõige tähtsam on püstitada selged eesmärgid ning harjutus korralikult ette valmistada.

Ühine korraldamine

Püüdke alati jagada korraldusülesandeid kellegi teisega, kui see on vähegi võimalik. Õpetajatele on see tuntud kui kollektiivse õpetamise meetod. Nii saab väikestes rühmades toimuvat tööd juhendada või osalejatele küsimustele vastamisega tegeleda kaks inimest. Kahekesi on lihtsam harjutuse temposse ja rütmi vaheldust tuua, et osalejate huvi säilitada. Kaks korraldajat saavad üksteist toetada, kui kõik ei toimu plaanipäraselt, ning koos on ka meeldivam harjutust tagantjärele analüüsida.

Ühine korraldamine eeldab, et mõlemad korraldajad valmistavad harjutuse koos ette ning jagavad oma rollid selgelt ära. Veel parem on valmistada harjutusi ette meeskonnas, kaasates soovitavalt ka noori endid.

Hoolikas ettevalmistus

Lugege kindlasti läbi harjutuse kohta esitatud kogu teave, soovitavalt kaks korda. Mängige harjutus mõttes läbi ja püüdke kujutleda selle kulgu. Proovige aimata rühma reaktsioone ja arvamusi. Paratamatult küsivad osalejad ka selliseid küsimusi, mille jaoks teil pole vastust valmis. Nii see peabki olema ning teie ülesanne on muu hulgas ka harjutuse käigus koos noortega õppida. Sellegipoolest tuleks ennast teemaga võimalikult hästi kurssi viia ning lugeda taustateavet.

Pange valmis materjalid, varuge neid natuke rohkem juhuks, kui kohale peaks tulema oodatust rohkem inimesi, kellelgi läheb pliiats katki või marker saab tühjaks.

Aja juhtimine

Planeerige hoolikalt ning ärge tuupige kasutatavat aega liiga täis. Kui harjutus võtab oodatust rohkem aega, peate püüdma seda kiirendada, et aruteluks jääks ikkagi rohkesti aega (vt lk 34 esitatud märkusi õppimise tsükli kohta). Sageli on kasulik osalejaid kaasata ning küsida nendelt, kas oleks parem lõpetada kohe, viie minuti pärast või lahendada ajapuuduse probleem kuidagi teisiti.

Kui teil aga jääb aega üle, siis ärge püüdke arutelu venitada, vaid pigem tehke paus või viige läbi mõni lõbus energiat andev harjutus.

Turvalise keskkonna loomine

Teie noorterühmal peab tekkima tunne, et neil on vabadus uurida ja avastada, üksteisega suhelda ja mõtteid vahetada. Olge siiras, sõbralik, julgustav ja humoorikas. Ärge kasutage erialakeelt ega väljendeid, millest osalejad aru ei saa. Inimesed tunnevad end turvaliselt, kui nad saavad aru, mis toimub. Seepärast on harjutuse tutvustamise viis väga oluline.

Ei saa lihtsalt tühjalt kohalt alustada, vaid harjutus tuleb asetada konteksti. Üks võimalus on kasutada näiteks arutelu käivitavat harjutust.

Põhireeglite kehtestamine

Kõik rühma liikmed peaksid aru saama osalus- ja kogemuspõhiste harjutuste põhireeglitest. Näiteks igaüks peaks andma tunni õnnestumisse oma panuse. Igaühel peab olema võimalus saada ära kuulatud, sõna võtta ja osaleda. Kedagi ei tohiks survestada rääkima enda jaoks ebamugavatel teemadel. Sellised põhireeglid tuleks klassi või rühmaga tööd alustades läbi arutada ja kokku leppida. Samuti on kasulik need aeg-ajalt üle korrata, eriti kui rühmaga on liitunud uusi inimesi.

Selged juhised

Veenduge alati, et kõik osalejad on juhistest aru saanud ja teavad, mida neil tuleb teha. Alustuseks on kasulik üldiselt selgitada, mis on harjutuse sisu ja mis sellega kaasneb, näiteks et tegemist on rollimänguga. Andke inimestele teada, millise aja jooksul nad peavad konkreetse ülesande sooritama, ning teatage aja lõppemisest viis minutit ette, et nad saaksid pooleliolevad asjad lõpetada.

Arutelu soodustamine

Arutelu on inimõigustealase hariduse protsessi keskne element. Pöörake erilist tähelepanu sellele, et kõik rühma liikmed saaksid soovi korral sõna. Kasutage rühmale omaseid sõnu, väljendeid ja keelt ning selgitage tundmatute sõnade tähendust. Selleks on leheküljel 620 sõnastik. Paluge osalejatel oma arvamust avaldada. Käsitlege küsimusi nii kohalikust kui ka üldisest aspektist, et inimesed mõistaksid, kuidas need seostuvad nende endi eluga.

Mõnikord jääb arutelu toppama. Sel juhul tuleb kindlaks teha selle põhjus. Näiteks võib teema olla ammendunud või puudutada liiga tugevalt osalejate tundeid. Sel juhul peate otsustama, kas esitada suunav küsimus, vahetada lähenemisviisi või liikuda edasi. Kindlasti ei ole teil kohustust osalejate küsimustele või probleemidele ise vastata, vaid rühm peab üksteist kuulates ja mõtteid vahetades leidma oma vastused. Muidugi võivad nad küsida teilt arvamust või nõu, aga oma otsused peab tegema rühm ise.

Analüüs ja hindamine

Ükski Kompassi harjutus ei ole terviklik ilma analüüsi ja hindamiseta. See harjutuse osa aitab osalejatel õppesisu omandada ning asetada õpitut laiemasse konteksti. Jätke osalejatele enne toimunu ja õpitu üle arutlemist piisavalt aega harjutuse lõpetamiseks ning vajadusel rollist väljumiseks. Pühendage iga harjutuse lõpus osa aega sellele, et üle rääkida, mida keegi õppis ning kuidas see on seotud tema elu, kogukonna või maailmaga. Ilma refleksioonita ei õpi inimesed oma kogemustest kuigi palju.

Soovitame läbida analüüsi ja hindamise etapp kindla plaani alusel, esitades osalejatele järgmise sisuga küsimusi:

• mis harjutuse ajal toimus ja mis tundeid see neis tekitas;

• mida nad endi kohta teada said;

• mida nad õppisid harjutuses käsitletud probleemi ja sellega seotud inimõiguste kohta;

• mida võiks edasi teha ja kuidas saaks õpitut edaspidi kasutada.

Järelanalüüs

Oma tegevuse ja omandatud kogemuste regulaarne hindamine on tähtis, sest see aitab teil näha asjade üldist kulgu ning võimaldab oma tegevust täiustada. Järelanalüüsi aeg sõltub asjaoludest. Seda võib teha päeva lõpetaval seminaril või kahest või kolmest tunnist või kokkusaamisest koosneva seeria lõpus.

Ilma refleksioonita ei õpi inimesed oma kogemustest kuigi palju.

Järelanalüüsi ajastusest olenemata tuleks seda teha rahulikus õhkkonnas, et pingevabalt mõelda järgmistele küsimustele:

• kuidas harjutus (harjutused) teie arvates õnnestus (ettevalmistus, ajakasutus jne);

• mida osalejad õppisid ning kas nad saavutasid õpieesmärgid;

• millised on väljundid: mida hakkab rühm nüüd teie läbi viidud harjutuste tulemusena edasi tegema;

• mida te ise õppisite käsitletud teemade ja korraldamise kohta.

Samavõrd oluline on viia läbi regulaarseid järelanalüüse koos rühmaga ning see peaks olema meeldiv tegevus vabas õhkkonnas, eriti kui olete juba kulutanud märkimisväärselt aega analüüsile ja hindamisele. Mitmed selleks sobivaid meetodid (sh kehakeele, joonistuste ja voolimise kasutamine) on esitatud 2. peatüki alaosas „Analüüsiharjutused” (lk 350).

Tempo

Enamik harjutusi mahub 90 minuti sisse, seega ei tohiks hoo säilitamine olla liiga raske. Siiski võib inimeste tähelepanu hoidmiseks olla kasulik teha lühikesi pause, näiteks harjutuse enda ning analüüsi ja hindamise vahel või pärast analüüsi ja hindamist ning enne jätkutegevuste üle arutlemist. Kui osalejad jäävad loiuks, võite kasutada mõnda energiat andvat harjutust. Pidage meeles, et pärast harjutust on oluline anda inimestele aega rahunemiseks ja lõõgastumiseks.

Tagasiside andmine

Tagasiside on kommentaar kellegi öeldu või tehtu kohta. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine on omaette oskus ning teie ülesanne on aidata rühma liikmetel seda õppida. Liigagi sageli tajutakse tagasisidet kui lammutavat kriitikat, kuigi see ei olnud kõneleja eesmärk. Tagasiside võtmesõnad on „austus”, „konkreetsus” ja „argumendid”.

Tagasiside andja peab partnerit austama, keskenduma ainult tema sõnadele või tegudele ning oma seisukohta põhjendama. Võib näiteks öelda: „Ma ei ole sinu väitega üldse nõus, sest…” Paljudel inimestel on lihtsam anda negatiivset tagasisidet ja see võib olla valulik. Teie kui korraldaja ülesanne on leida võimalusi, et inimesed saaksid anda üksteist toetavat tagasisidet. Selleks võib näiteks kehtestada tagasisidele järgmised nõuded:

• tagasisidet tuleks alustada positiivse väitega;

• teist inimest tuleb austada ning mitte teha halvakspanevaid märkusi;

• keskenduda käitumisele, mitte isikule;

• põhjendada oma seisukohti;

• kõneleja peaks oma sõnade eest vastutama ja kasutama mina-vormi.

Tagasiside vastuvõtmine on raske, eriti lahkarvamuste korral. Teie ülesanne on aidata noortel oma kogemustest õppida. Nad peavad tunnetama toetust ning seda, et neid ei alavääristata. Paluge osalejatel tagasiside hoolikalt ära kuulata, ilma et nad kohe ennast või oma seisukohta kaitsma asuksid. Eriti oluline on see, et inimesed saaksid täpselt aru, mida tagasiside andja mõtleb, ning hindaksid öeldut rahulikult enne sellega nõustumist või mittenõustumist.

Osalejate vastupanu

Osaluspõhised harjutused panevad inimestele suuri nõudmisi. Te võite küll kasutada erinevaid meetodeid (näiteks arutelud, joonistamine, rollimängud või muusika), aga kindlasti ei sobi iga harjutus alati kõigile osalejatele. Kui osaleja on enesekindel ja suudab selgitada, miks mõni harjutus talle ei meeldi, saab temaga läbi rääkida, kuidas tema soove arvesse võtta.

Rääkides vastupanust, peame siin silmas teadlikult teisi segavat käitumist. Kõik korraldajad puutuvad aeg-ajalt kokku osalejate vastupanuga. Vastupanu võib avalduda eri vormides. Ebakindel isik võib tundi segada oma tooli krigistades, endamisi ümisedes või naabriga rääkides. Peenemad võimalused tunni segamiseks on küsida ebaolulisi küsimusi või pöörata kõik naljaks. Samuti võivad segajad mängida korraldaja autoriteedi õõnestamisele. Sel juhul ütlevad nad näiteks: „Te ei saa aru, sest te pole ammu noor olnud” või „Jälle see arutelu, miks me ei võiks ainult harjutusi teha”. Veel üks võimalus on püüd õppimist vältida. Näiteks võivad inimesed võtta kõige suhtes mängult kriitilise hoiaku.

Loomulikult oleks kõige parem vastupanu üldse vältida. Näiteks tuleks olla tähelepanelik iga rühma liikme suhtes ning võtta arvesse teatud harjutuse või rollimängu/imiteeringuga kaasnevaid isiklikke tundeid. Püüdke saavutada olukord, kus kõik tunnevad ennast turvaliselt ning teavad, et nad ei pea ütlema või avaldama enda kohta midagi sellist, mis põhjustaks neile ebamugavust. Jätke osalejatele enne harjutuse algust soojenemisaega ning laske neil pärast seda rahuneda.

Samuti jätke piisavalt aega analüüsi ja arutelu jaoks, võimaldades igaühel tunda, et tema arvamust ja osalemist väärtustatakse.

Raskes olukorras peate ise otsustama, kuidas seda kõige paremini lahendada, kuid tavaliselt on parim võimalus probleemist avalikult rääkida ning paluda kogu rühmal lahendus leida. Ärge laskuge rühma üksikliikmetega pikkadesse aruteludesse või vaidlustesse. See võib põhjustada teistes liikmetes pahameelt ja pettumust, mille tõttu nad kaotavad huvi.

Konfliktide lahendamine

Õigesti lahendatud konfliktid võivad olla kasulikud ja soodustada loovust. Tegelikult on need inimõigustealase hariduse lahutamatud ja vajalikud osad. Lahkarvamused ja emotsioonid on inimõigustest rääkides paratamatud, sest inimesed näevad maailma erinevalt ning töö käigus seatakse kahtluse alla nende tõekspidamised, eeldused ja eelarvamused. Konflikt kui inimõigustealase hariduse osa annab võimaluse arendada selliseid oskusi ja hoiakuid nagu kriitiline mõtlemine, koostöö, empaatia ja õiglustunne.

Konfliktid on inimõigustealase hariduse vältimatu ja vajalik osa.

Konflikte on raske ennustada ning neid võib olla raske lahendada, eriti kui nende põhjuseks on osalejate ebakindlus tunnete ja väärtushinnangutega seotud küsimuste käsitlemisel, kui neil ei ole rühmatööks vajalikku ettevalmistust või kui nende suhtumine teatud küsimusse või väärtushinnangutesse on kardinaalselt vastandlik. Püüdke jääda rahulikuks ning ärge laske ennast kaasa kiskuda rühma liikmete vahel tekkinud konfliktidesse.

Kompassi harjutused peaksid pakkuma osalejatele õpikogemusi turvalises keskkonnas. Valige harjutusi hoolikalt ning kohandage neid vastavalt vajadusele. Kasutage neid osalejate erinevate arvamuste väljaselgitamiseks. Kinnitage osalejatele, et eriarvamused on täiesti normaalsed ning inimõiguste universaalsus ei tähenda seda, et igaüks peaks neist täpselt ühtmoodi aru saama.

Allpool mõned soovitused.

• Jätke analüüsi ja arutelu jaoks piisavalt aega. Vajadusel leidke lisaaega.

• Aidake inimestel oma seisukohti, arvamusi ja huve selgitada.

• Võtke maha rühmas valitsevaid pingeid. Näiteks paluge kõigil istuda või vestelda kolm minutit väikestes rühmades või öelge midagi, mis asetab olukorra laiemasse konteksti.

• Julgustage kõiki aktiivselt üksteist kuulama.

• Rõhutage inimesi ühendavaid, mitte lahutavaid aspekte.

• Otsige konsensust. Paluge inimestel keskenduda oma ühistele huvidele selle asemel, et püüda kompromissi otsides oma väljaöeldud seisukohtadest taganeda.

• Otsige lahendusi, mis võiksid probleemi kõrvaldada ilma konflikti „taaselustamata”.

• Pakkuge osapooltele võimalust rääkida nendega eraldi mõnel muul ajal.

Kui tekib mõni sügavam konflikt, võib olla parem lahenduse otsimine edasi lükata, kuni probleemi käsitlemiseks avaneb sobivam võimalus. Vahepeal võite kaaluda, millise muu nurga alt võiks konfliktile läheneda. Lisaks annab konflikti lahendamise edasilükkamine osalistele võimaluse olukorra üle järele mõelda ning leida uusi lähenemisviise või lahendusi.

Rühmas tekkinud konflikte ja nende lahendusteid saab kasutada selleks, et süvendada osalejate üldist arusaama maailma konfliktide põhjustest ja nendega seotud raskustest. Sama kehtib ka vastupidiselt: rahvusvaheliste konfliktide üle arutlemine võib aidata kohapealseid konflikte paremini mõista.