Читать книгу Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon - Grupi autorid - Страница 24

Kompassis kirjeldatud harjutusi on proovitud ja katsetatud mitmetes tasemehariduse ja mitteformaalse hariduse vormides ning kasutajate tagasiside põhjal oleme jõudnud samale järeldusele nagu väidetavalt ka Abraham Lincoln: „Sa võid olla kõigile inimestele meeltmööda mõnda aega ja mõnele inimesele kogu aeg, kuid sa ei saa olla kõigile inimestele kogu aeg meeltmööda.” See tundub igati mõistlik. Kompassi eesmärk on olla teile teie töös suunanäitajaks. See ei ole retseptiraamat ega kivisse raiutud reegel.

Kompassi autorid pidid ületama kaks põhilist raskust. Esiteks pidid kirjeldatud harjutused olema piisavalt üldised, et nende abil lahatavad teemad puudutaksid laia inimeste ringi, ja ühtlasi piisavalt üksikasjalikud, et nad tabaksid teatud rühmade jaoks antud teemaga seotud probleemide tuuma. Teine ülesanne oli esimese vastand: harjutustega peaks olema võimalik läheneda teatud rühmade jaoks olulistele teemadele piisava põhjalikkusega, kuid see ei tohi muuta neid muude rühmade jaoks ebaoluliseks või liiga tundlikuks.

Nimetatud põhjustel on üsna kindel, et harjutusi tuleb teie konkreetse noorterühma vajadusi silmas pidades kohandada või edasi arendada. Leheküljel 61 on alapunkt Kompassi aluseks olevate meetodite kohta. Hea arusaam eri meetodite toimimispõhimõtetest aitab teil ka harjutusi vastavalt vajadusele

Harjutuste kohandamine

Harjutused on meie töövahendid: peate olema veendunud, et teie valitud harjutus võimaldab käsitleda soovitud teemasid ning et selles kasutatud meetod sobib teie rühmale.

Korraldaja ülesanne on teha harjutuses vajalikke parandusi ja kohandusi, et see vastaks tema noorterühma vajadustele.

Praktilised küsimused

Mõne meetodi sobivuse kaalumisel tuleks mõelda allpool loetletud praktilistele küsimustele.

Raskusaste. Kui harjutus on osalejate jaoks liiga keeruline, kaaluge võimalusi selle lihtsustamiseks. Näiteks võite kitsendada teemaderingi, kirjutada uued väitekaardid või koostada analüüsi ja arutelu jaoks teistsugused küsimused. Kui kardate, et osalejatel võib igav hakata või harjutus tundub neile liiga lihtne, siis kasutage seda ainult kui lühikest ja lustlikku sissejuhatust teemasse.

Rühma suurus. Suure rühma korral võib tekkida vajadus kaasata täiendavaid korraldajaid ning planeerida rohkem aega. Kestuse pikendamise korral jälgige, et harjutus ise või sellele järgnev analüüs ja hindamine ei jääks venima. Näiteks võite jagada rühma analüüsi ja hindamise jaoks kaheks osaks, nii et kumbki pool esitab kogu rühmale lühidalt ainult oma arutelu põhijäreldused. Rollimängu korral võite anda ühe rolli kahele inimesele ühiselt kehastamiseks.

Kui aga osalejaid on vähe ning harjutus eeldab töötamist väikestes rühmades, siis vähendage pigem väikeste rühmade arvu, mitte aga iga rühma liikmete arvu. Nii jääb igasse rühma piisavalt palju erinevate seisukohtadega inimesi.

Aeg. Võite kaaluda harjutuse jagamist kahele õppetunnile. Teine võimalus on leida harjutuse jaoks rohkem aega, näiteks paigutada see kooli tunniplaanis kahele järjestikusele tunnile. Kui töötate noortekeskuses, korraldage harjutus näiteks nädalavahetuse väljasõiduüritusel.

Ülevaade. Sellest osast leiate harjutuse aluseks oleva põhimeetodi lühikirjelduse ning üldisi soovitusi meetodi kasutamise kohta.

Materjalid. Improviseerige! Kui teil näiteks ei ole märkmetahvli jaoks paberiplokki, ostke rull tapeedi aluspaberit ja lõigake see parajaks. Kui teie käsutuses olev ruum on väike või mööblit täis, nii et seal on raske liikuda või väikesteks rühmadeks jaguneda, proovige leida suuremat ruumi või ilusa ilmaga ka lihtsalt välja minna.

Ettevalmistus. Mõelge loovalt! Kui teil on vaja midagi paljundada, aga koopiamasina asemel on teil kasutada vaid arvuti ja printer, võite teha algmaterjalist digifoto ning printida koopiad arvutist.

Juhised. Mõned harjutused koosnevad kahest osast. On võimalik, et teie eesmärkide saavutamiseks piisab ainult esimesest osast.

Variandid. Variantide jaoks võib olla vaja algse harjutusega võrreldes rohkem või vähem aega. Arvestage sellega.

Analüüs ja hindamine. Kui soovitatud küsimused ei vasta teie vajadustele, koostage uued. Kasutage inspiratsiooni saamiseks taustateavet. Siiski tuleks küsimustes alati säilitada selge seos inimõiguste teemadega.

Soovitusi jätkutegevusteks. Kui pakutud soovitused ei sobi, pole asjakohased või neid on praktilistel põhjustel raske ellu viia, mõelge välja midagi muud. Kasutage leheküljel 72 esitatud harjutuste kokkuvõtet, et leida mõni aluseks võtmiseks sobiv harjutus.

Ideid tegutsemiseks. Kui pakutud soovitused ei sobi, pole asjakohased või neid on praktilistel põhjustel raske ellu viia, mõelge välja midagi muud. Tutvuge tegutsemist käsitleva 3. peatükiga.

Harjutuste edasiarendamine

Harjutuse edasiarendamine on suurem ettevõtmine kui selle kohandamine. Teile võib meeldida sisu, näiteks harjutuse juurde kuuluvad väite- või rollikaardid, kuid te eelistaksite kasutada neid mõne teise meetodiga. Näiteks võite kasutada mõnesid lk 199 esitatud harjutuse „Üks minut” väitekaarte lk 329 harjutuse „Kus on sinu seisukoht?” juures kirjeldatud meetodiga.

Või siis tahate töötada varjupaiga ja pagulaste teemadega ning teile meeldivad harjutuse „Kas ma võin siseneda?” ideed, kuid leiate, et kirjeldatud rollimäng ei ole mingil põhjusel sobilik. Sel juhul võite rühma ikkagi kirjeldatud viisil osadeks jagada ning rollikaardid kätte anda, kuid seejärel kasutada hoopis leheküljel 64 kirjeldatud „akvaariumi” meetodit, lastes korraga kahel pagulasel ja kahel immigratsiooniametnikul oma seisukohti kaitsta. Veel üks võimalus, mis sobib just suure klassiga töötavatele õpetajatele, on arutluskoosolek (vt lk 64). Samuti võib lasta igaühel rollikaarte lugedes teemadega tutvuda ning seejärel viia läbi täismahuline väitlus, näiteks teemal „Selle klassi arvates peaksid kõik pagulased olema meie riigis teretulnud”.

Üldisi nõuandeid

Julgustage noori, et nad hoiaksid ennast kursis maailmas ja kohalikus elus toimuvaga, ning võtke oma ühise töö lähtekohaks need teemad, mis neile rohkem huvi pakuvad. Püüdke alati arvestada ka noorte arvamust selle kohta, kuidas ja mida nad tahaksid õppida. Kui palju nad tegelikult saavad kaasa rääkida, sõltub sellest, kas töötate tasemehariduse või mitteformaalse hariduse vormis, samuti noorte vanusest, kasutatavast ajast ja ressurssidest. Võimaluse korral küsige siiski alati osalejatelt, millist laadi harjutusi nad eelistaksid.

Osalejad ei peaks tundma piinlikkust ega sundi avaldada enda või oma põhimõtete kohta rohkem, kui nad ise soovivad.

Lähenege vastuolulistele või provokatiivsetele teemadele ettenägelikult ja ettevaatlikult. Kui teie ühiskonnas ei ole kombeks mingist teemast rääkida ning see võib tekitada võimupositsioonil olevate isikute vastuseisu, kaaluge võimalust käsitleda teemat kaudselt mõne teise nurga alt või mõnes muus kontekstis. Kasutage näiteks mõnda ajaloost võetud näidet, et panna inimesi mõtlema sõnavabadusega seotud õigustele. Harjutustes „Usklikud” (lk 105) ja „Varsti iganenud” käsitletakse selliselt küsimusi, mis on seotud religiooni ja LGBT-inimeste õigustega, samuti õigusega abielluda ja perekonda luua.

Inimõigustealase hariduse oluline osa on arusaamine sellest, et meie maailmas leidub teatud vastuolulisi või lahkarvamusi tekitavaid teemasid. Vastuoluliste või provokatiivsete teemadega seotud õiguste käsitlemisel tuleb aga kindlasti tagada, et osalejad tunneksid ennast turvaliselt, neil ei oleks piinlik ning nad ei oleks sunnitud avaldama enda või oma põhimõtete kohta rohkem, kui nad ise soovivad. Näiteks väiteharjutused või juhtumivaatlused on sellisel juhul sobivad meetodid, mis aitavad inimest ja teemat üksteisest distantseerida. Teine võimalus on paluda osalejatel erinevaid seisukohti lähemalt tundma õppida. Näiteks võiksid nad kutsuda mõne vähemuse esindaja rühmaga vestlema.

Kui teie rühma liikmed jagunevad mõnes küsimuses kahte leeri, näiteks kui väike osa inimesi ei pea teemat enda jaoks oluliseks, paluge neil otsesõnu oma arvamust selgitada ja põhjendada. Teil tuleb panna tööle nende kujutlusvõime, et neis tekiks valmisolek teemaga lähemalt tutvuda. Filmi näitamine, mõne teemakohase asutuse (põgenikekeskus, kodutute varjupaik või vähemusrahvuse kauplus/kohvik) külastamine või külalisesineja kutsumine on kõik head moodused uudishimu äratamiseks.

Kui noored hakkavad kaaluma, kuidas edasi tegutseda, peate olema valmis neile selgitama nende plaanitud tegude tagajärgi. Nad peaksid olema täiesti teadlikud oma tegude võimalikest või tõenäolistest isiklikest, sotsiaalsetest ja poliitilistest järelmitest. Üks inimõigustealase hariduse olulisi eesmärke on julgustada noori ise mõtlema ja vastutama. Seega peaksite kirjeldama neile võimalikke raskusi, mida oskate ette näha, põhjendama oma arvamust ning andma nõu. Kui peate neid veenma, et teatud tegevused on ebasoovitavad, tuleks välja pakkuda alternatiivseid tegevusi (ideid erinevat liiki tegevuste kohta leiate tegutsemist käsitlevast 3. peatükist).