Читать книгу Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon - Grupi autorid - Страница 41

Politsei tuleb alati hilja – kui ta üldse tuleb.

Tracy Chapman

Teemad

• Sotsiaalne sugu

• Rahu ja vägivald

• Tervis

Raskusaste Tase 3

Rühma suurus 6–30 (väikestes rühmades 2–6)

Aeg 120 minutit

Ülevaade Osalejad käsitlevad juhtumivaatlusi, et analüüsida perevägivalla erinevaid liike ning selle ärahoidmise võimalusi.

Seotud õigused

• Õigus elule, vabadusele ja turvalisusele

• Piinamise ja alandava kohtlemise keeld

• Õigus võrdsusele seaduse ees

Eesmärgid

• Suurendada teadlikkust perevägivalla vormidest

• Arendada inimõiguste rikkumiste üle arutlemise ja nende analüüsimise oskust

• Suurendada empaatiavõimet ja enesekindlust, et perevägivalla vastu välja astuda

Materjalid

• Suured paberilehed ja pliiatsid või tahvel ajurünnaku ja rühmatöö jaoks

• Üks või mitu siin esitatud või enda kirjutatud juhtumivaatlust; piisaval arvul koopiaid, et jätkuks igale osalejale

• „Rühmaarutelu juhiste” koopiad (üks igale väikesele rühmale)

Ettevalmistus organisatsioonide esindajatega.

• Võtke ühendust perevägivalla ohvreid toetavate kohalike

• Mõelge hoolikalt käsitletavatele perevägivallaga seotud probleemidele ning olge valmis osalejaid aitama, kui mõni probleem osutub kellegi jaoks liiga isiklikuks.

Juhised

1. Korraldage sissejuhatuseks ajurünnak, et nimetada teie kodukandis kõige sagedamini esinevaid vägivalla vorme. Kirjutage üles kõik osalejate pakutud variandid, aga ärge veel hakake neist ühtegi pikemalt arutama. Jätke märkmetahvel kõigile nähtavasse kohta.

2. Paluge osalejatel moodustada 2–6-liikmelised väikesed rühmad. Kokku peab olema vähemalt kolm rühma.

3. Jagage välja juhtumivaatluste koopiad ja „Rühmaarutelu juhised”.

4. Andke osalejatele viis minutit juhtumivaatluste läbilugemiseks. Rõhutage, et nad peavad oma arutelus keskenduma juhtumivaatlustele. Osalejad peaksid arvestama, et arutelud perevägivalla teemal võivad olla väga isiklikud ning kedagi ei tohi sundida avaldama oma elu kohta rohkem, kui ta ise tahab.

5. Andke osalejatele grupis töötamiseks tund aega.

6. Seejärel kogunege suurde rühma ning jätkake hindamise ja analüüsiga.

Analüüs ja hindamine

Alustage lühikese analüüsiga sellest, kuidas rühmatöö õnnestus. Kas juhtumivaatlustes kirjeldatud sündmused oleks võinud aset leida ka meie linnas? Kui asjakohased olid küsimused? Kui rühmad töötasid erinevate juhtumivaatlustega, paluge rühmadel tutvustada oma analüüse erinevate kuritegude kohta. Seejärel rääkige selle teema olulisusest osalejate endi jaoks.

• Kui levinud on perevägivald meie kogukonnas ja riigis tervikuna?

• Milliseid inimõigusi see ohustab?

• Mis põhjustab perevägivalda?

• Miks esineb meeste vägivalda naiste vastu sagedamini kui naiste vägivalda meeste vastu?

• Kuidas saaks perevägivalda kaotada? Mida võiksid/peaksid tegema:

– riigiasutused?

– kohalik kogukond?

– asjaosalised ise?

– sõbrad ja naabrid?

• Arutlege erinevate vägivallavormide üle, mida on käsitletud. Vaadake uuesti algse ajurünnaku käigus koostatud nimekirja. Kas sinna tuleks midagi lisada?

Küsige, kas keegi tahaks tõstatatud teemadega edasi töötada ning kuidas ta sooviks jätkata või konkreetselt tegutsema asuda.

Nõuandeid korraldajatele

Perevägivald ja väärkohtlemine ei tee inimeste vahel vahet. Seda juhtub nii heteroseksuaalsetes kui ka samasoolistes kooseludes. See ei küsi vanusest, rahvuslikust taustast ega rahalisest seisust. Kuigi sagedamini satuvad ohvriks naised, kogevad ka mehed ahistamist, eriti sõnalist ja emotsionaalset. Peresisese ahistamisega on tegemist juhul, kui üks lähisuhtes või abielus olev partner püüab teise üle domineerida ja teist kontrollida. Kui ahistamisega kaasneb ka füüsiline vägivald, nimetatakse seda perevägivallaks.

Enamikus vägivaldsetest intsidentidest on kannatajaks naine ning kuna need leiavad aset kodus, on ka harjutuse nimeks „Peresisesed asjad”. Mõnikord, kuigi harva, võib vägivallatsejaks siiski olla ka naine ja sellepärast oleme lisanud Hansu loo.

Selle harjutuse kavandamisel tuleks arvestada, et teema on tundlik ja osalejad võivad vajada anonüümsust/privaatsust (mõnel osalejal võib olla isiklikke kokkupuuteid perevägivallaga). Selgitage osalejatele, et kedagi ei tohi sundida avaldama oma elu kohta rohkem, kui ta ise tahab. Sõltuvalt osalejate vajadustest võite muuta mõne juhtumivaatluse üksikasju või kasutada nende asemel muid juhtumeid.

Meessoost osalejatel võib harjutuse või mõnede arutelupunktide suhtes tekkida tugev reaktsioon. Oluline on meeles pidada, et eesmärk ei ole panna mehi või poisse ennast teiste meeste tegude eest vastutavana tundma. Sellegipoolest väidavad mõned inimesed, et mehed on rõhuva patriarhaalse süsteemi osad ja aitavad kaasa selle püsimisele – selline väide võib anda alust huvitavaks aruteluks. Samuti võite lähemalt vaadelda naistevastase vägivalla otseseid ja kaudseid tagajärgi meeste endi jaoks.

Tunni lõpetamine vaikuseminutiga perevägivalla ohvrite mälestuseks oleks mõjukas lõppakord sellele harjutusele ning võib soodustada empaatia ja solidaarsustunde suurenemist.

Variandid

Mõned rühma liikmed võivad mõnda stseeni teistele etendada. Korraldaja katkestab aeg-ajalt etenduse ning palub pealtvaatajatel soovitada alternatiivseid käitumisviise, mis võiksid selles olukorras pinget leevendada ja aidata kaasa positiivsele lahendusele.

Soovitusi jätkutegevusteks

Rühm võiks ühendust võtta kohaliku politseiga, et uurida, kuidas nad käituvad, kui neid kutsutakse lahendama mõnd perevägivalla juhtumit. Teine võimalus on võtta ühendust lähima naisi abistava organisatsiooniga ning kutsuda nende esindaja tutvustama kohalikku olukorda ning sellega seotud fakte ja arve.

Veel üks teema, mis paljudes riikides on täielikult või peaaegu tabu, on seksuaalsus ja eriti homoseksuaalsus. Kui rühm tahaks neid küsimusi lähemalt vaadelda, võiks kaaluda harjutust „Räägime seksist” (lk 211).

Ideid tegutsemiseks

Võtke ühendust kohaliku naiste varjupaiga, teabekeskuse või naiste õiguste eest võitleva organisatsiooniga, et uurida, mida nad vajavad ja kuidas te saate neid aidata.

Lisateave

Kuigi ka naised võivad partnereid väärkohelda ning pikkamööda on hakatud tunnistama, et vägivalda esineb ka samasooliste suhetes, on ülekaalukalt suurim siiski selliste juhtumite arv, kus naised ja tüdrukud kannatavad meeste vägivalla all. Sel põhjusel võttis ÜRO Peaassamblee 1993. aastal vastu deklaratsiooni naistevastase vägivalla kaotamise kohta. Selles on naiste vastu suunatud vägivald määratletud nii: „igasugune soolisel erinevusel põhinev vägivald, mille tulemuseks on või mis võib tõenäoliselt lõppeda füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahjustuse või kannatuse tekitamisega naistele, kaasa arvatud sellise tegevusega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või vabadustest ilmajätmine, kas avaliku või eraelu sfääris”. See hõlmab muu hulgas perekonnas toimuvat füüsilist, seksuaalset ja vaimset vägivalda, nagu peksmine, leibkonna naissoost laste seksuaalne kuritarvitamine, kaasavaraga seotud vägivald, abielusisene vägistamine, naiste suguelundite ümberlõikamine ja teised naistele kahjulikud tavad, perevälist ja ekspluateerimisega seotud vägivalda, kogukonnas toimuvat füüsilist, seksuaalset ja vaimset vägivalda, nagu vägistamine, seksuaalne kuritarvitamine, seksuaalne ahistamine ja ähvardamine töökohas, õppeasutuses ja mujal, naistega kaubitsemine ja prostitutsioonile sundimine, samuti riigi poolt toime pandud või heaks kiidetud füüsilist, seksuaalset ja vaimset vägivalda kõikjal, kus seda esineb. Lisateavet naistevastase vägivalla kaotamise deklaratsiooni kohta võib leida 5. peatüki sotsiaalset sugu käsitlevast alaosast.

Elu jooksul esineda võiv naistevastane vägivald

Allikas: Violence Against Women Information Pack – World Health Organisation, 1997

Perevägivald

Naiste inimõiguste rikkumine ei ole nähtus, mis juhtub ainult sõja ajal. See on miski, mis leiab aset eelkõige kodus. „Sellise vägivalla eraeluline iseloom on just see, mis on nii ajaloos kui ka kaasajal muutnud sekkumise ja selle vastu võitlemise nii raskeks.”1

Uuringutest ilmneb järjekindlalt asjaolu, et naiste vigastamise, vägistamise või tapmise taga on märksa suurema tõenäosusega nende praegune või endine partner, mitte mõni muu isik.2 Lisaks naistele mõjutab perevägivald ka lapsi, eriti tüdrukuid ja neidusid.

Näitus „Vaikivad tunnistajad”

Selle harjutuse jaoks andis inspiratsiooni naiste õiguste ühingu NANE (Budapest, Ungari) poolt Budapesti Euroopa Noortekeskuses korraldatud näitus perevägivalla ja naisetappude kohta, mis sisaldas ka Eszteri ja Kati lugusid. Näitusega taheti tõsta üldsuse teadlikkust perevägivalla ja mõrvade vormidest ja julmusest, rääkides „vaikivate tunnistajate” ehk tapetud naiste lugusid.

Vaikivate tunnistajate näituse korraldamine võib olla väga praktiline ja tõhus võimalus, kuidas oma kogukonnas, linnas või piirkonnas perevägivalla probleemiga tegelema asuda. Saadaval on õpperaamatuid, kus kirjeldatakse „tunnistajate” valmistamise ja näituse korraldamise protsessi, sealhulgas raamat „Results”, mis räägib kampaania algaastatest Ameerika Ühendriikides ning sisaldab mitmeid lugusid, mida saaks näidetena kasutada. Kampaania veebiaadress on www.silentwitness.net. See sisaldab ka pikka nimekirja rahvusvahelistest kontaktisikutest, kes on selliseid näitusi juba korraldanud.

Euroopa esimene otseselt soopõhise vägivalla vastu suunatud seadus

22. detsembril 2004. aastal võttis Hispaania vastu soopõhise vägivalla vastu võitlemise tervikabinõude seaduse, milles nähakse ette erikohtute ja rehabilitatsioonikeskuste loomine, ohvriabi tõhustamine ning terve rida abinõusid ohustatud naiste kaitsmiseks.

ÜRO naistevastase vägivalla eriraportöör

2009. aasta juunis asutas ÜRO naistevastase vägivalla eriraportööri büroo. Esimene eriraportöör Rashida Manjoo esitas 2010. aastal inimõiguste nõukogule esimese temaatilise raporti, milles käsitletakse naistevastast vägivalda, selle põhjusi ja tagajärgi. Raport on leitav aadressil www2.ohchr.org.

Täiendavad veebiressursid

• www.wave-network.org. Euroopa vägivallavastane teabekeskus peab andmebaasi kogu Euroopas tegutsevatest naiste abistamise organisatsioonidest.

• www.ewlcentreonviolence.org on Euroopa naistevastase vägivalla vastu võitlevate Euroopa naiste lobitöökeskuse veebisait. See sisaldab palju teavet naistevastase vägivalla kohta, sealhulgas riikide aruandeid.

• www.whiteribbon.ca. Valge lindi kampaania on „suurim meeste algatatud liikumine, et lõpetada meeste vägivald naiste vastu”.

• www.europrofem.org. Feminismi toetavate Euroopa meeste võrgustik EuroPRO-Fem koondab meesorganisatsioone ja meeste algatatud projekte eesmärgiga vähendada meeste domineerimist, vägivalda ja naiste rõhumist.

• www.hotpeachpages.net. Perevägivallaga tegelevate asutuste rahvusvaheline kataloog sisaldab teavet kõigi maailma riikide kohta.

• www.unifem.org on ÜRO naiste arenguprogrammi veebisait, kust saab kasulikku teavet soo ja naistevastase vägivallaga seotud teemadel.

Teadmiseks

Kati ja Eszteri juhtumid pärinevad Krisztina Morvai raamatust „Terror a családban – A feleségbántalmazás és a jog” (Terror perekonnas – naisepeksmine ja seadus), Kossuth Kiadó, Budapest 1998.

Jaotusmaterjal

Rühmaarutelu juhised

I – Kuriteo analüüs (20 minutit)

1. Mida te arvate loetud kuriteoülevaatest?

2. Kus võidi selline kuritegu toime panna? Kas see oleks võinud juhtuda meie kandis?

3. Miks see kuritegu juhtus?

4. Kas seda saaks kuidagi põhjendada või õigustada?

5. Kuidas oleks ohver saanud ennast kaitsta?

II – Ülekanne oma ühiskonda (40 minutit)

6. Kas teate või olete viimasel ajal kuulnud mõnest perevägivalla juhtumist?

7. Kuidas perevägivald meie ühiskonnas avaldub?

8. Mida saavad ohvrid teha, kui nad abi vajavad?

9. Kas politsei peaks vägivallast kuuldes sekkuma või tuleks sellist sekkumist pidada inimõigustega vastuolus olevaks sekkumiseks inimeste eraellu?

10. Milliseid vahendeid saavad ohvrid sellistes olukordades kasutada? Millised vahendid on kuriteo toimepanija käsutuses?

11. Kas olete kuulnud perevägivalla juhtumitest, kus ohvriks on mees?

12. Loetlege mõned perevägivalla põhjused.

13. Kuidas saaks perevägivalda ära hoida ja lõpetada?

14. Mida võiksid/peaksid tegema:

a. riigiasutused?

b. kohalik kogukond?

c. asjaosalised ise?

d. sõbrad ja naabrid?