Читать книгу Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon - Grupi autorid - Страница 21
1. peatükk
Inimõigustealane haridus ja Kompass: sissejuhatus
3. Kompassi kasutamine inimõigustealases hariduses
3.2 Korraldamine
ОглавлениеKompassis tähistatakse inimesi, kes harjutusi ette valmistavad, tutvustavad ja koordineerivad, sõnaga „korraldaja”. Korraldaja „paneb asjad liikuma”, abistab teisi ning innustab neid õppima ja oma potentsiaali arendama. Korraldaja ülesanne on luua turvaline keskkond, kus inimesed saavad õppida katsetamise, uurimise, andmise ja vastuvõtmise abil. Siin ei ole tegemist ainuisikulise juhiga, kes oma ala asjatundjana jagab teistele teadmisi. Kogemuste vahetamine peaks olema arendav kõigi, nii osalejate kui ka korraldajate jaoks.
Euroopa eri piirkondades on erinevad võimalused noortetegevuse korraldamiseks ning võrdsuse ja koostöö õhkkonnas töötamiseks. Tasemehariduse süsteemis võidakse lähtuda erinevatest eesmärkidest ja haridusfilosoofiatest, klassitöö korraldamise meetoditest ja õppekavadest. Väga sageli ei ole õpilastel seal võimalik ise otsustada, mida nad tahavad õppida, ning ka õpetajate korraldusvõimalused on tihti piiratud. Samavõrd suuri erinevusi esineb mitteformaalse hariduse sektoris. Lisaks eri organisatsioonide eesmärkide ja filosoofiate lahknevusele erinevad ka nende pakutavad tegevused ja võimalused ning juhtimisstiilid võivad ulatuda autokraatlikust demokraatlikuni. Selliseid erinevusi võib täheldada nii riikide vahel kui ka riikide sees.
Me kõik elame ja töötame oma ühiskonna hariduslike ja sotsiaalsete normide raamides ning tänu sellele on lihtne unustada, et oleme oma tegevuses paratamatult rahvuskesksed. Seetõttu peame teatud tegutsemisviise enesestmõistetavaks ja normaalseks. Samas võib korraldamisoskuste arendamiseks olla kasulik mõelda iseenda tegevusstiilile, praktikale ja noortega suhtlemise viisile.11
Olge valmis delegeerima vastutust õppimise eest õppijatele endile.
Juhtival kohal olles on raske kontrollist loobuda, kuid inimõigustealase hariduse korraldajana peate olema valmis delegeerima vastutust õppimise eest õppijatele endile ning lubama neil vaatlusalust olukorda või probleemi analüüsida, iseseisvalt mõelda ja oma järeldusteni jõuda. See ei tähenda kogu vastutuse andmist noorte kätte. Korraldajad peavad lahendama keerulise ülesande: luua turvaline keskkond, kus noored saavad õppida vastavalt oma küpsusastmele ja osalemisvõimele.
Õppetöö „tehniline” külg on suhteliselt sarnane nii koolis või klassis korraldatavate kui ka mitteformaalse hariduse tingimustes aset leidvate tegevuste puhul ning Kompassis antud juhised kehtivad täielikult mõlemal juhul.
Harjutuste kontekst võib siiski eeldada nende suuremat kohandamist ning panna korraldaja, koolitaja või õpetaja raskemate valikute ette. Näiteks juhul, kui inimõigustealase hariduse tunnid või kursused on kohustuslikud, võib see mõjutada nende tulemusi ning ka õpilaste suhtumist inimõigustesse. Teine aspekt on seotud hindamisega, mis sageli on iseloomulik tasemehariduse süsteemidele. See kehtib eriti juhul, kui koolis võetakse tõsiselt ainult selliseid harjutusi, mille eest pannakse hindeid.
Kasulikke ideid sellises olukorras toimimiseks võib leida teosest Educating for democracy: Background materials on democratic citizenship and human rights education.12
Probleemide lahendamine kui inimõigustealase hariduse alus
Inimõigustega seotud küsimused on sageli vastuolulised, sest eri inimestel on erinevad väärtussüsteemid, mille tõttu nad käsitavad õigusi ja kohustusi erinevalt. Sellised lahknevate arvamustena avalduvad erinevused on meie haridustöö aluseks.
Inimõigustealase hariduse kaks olulist eesmärki on esiteks õpetada noori väärtustama erinevaid seisukohti (nendega tingimata nõustumata) ning teiseks anda neile oskus leida probleemidele mõlema poole jaoks sobivaid lahendusi.
Käesolev käsiraamat ja selles kirjeldatud harjutused lähtuvad eeldusest, et erinevaid arvamusi saab õppeprotsessis konstruktiivselt ära kasutada. Sarnaselt paljude muude mitteformaalse hariduse harjutustega ei ole eesmärk niivõrd ühisele seisukohale jõudmine, vaid pigem osalejate kriitilise mõtlemise, üksteise kuulamise, oma arvamuse väljendamise ja eriarvamuste austamise oskuste arendamine.
Harjutuste korraldamine ja konfliktide konstruktiivne lahendamine võib tunduda heidutav, kuid ei pea seda olema. Iga harjutuse juures on korraldajate abistamiseks ka punktid „Nõuandeid korraldajatele” ja „Lisateave”.