Читать книгу Aja jälg kivis. Madalmaad - Helgi Erilaid - Страница 10

Villeroy hertsog François de Neufville, kelle isa oli Prantsusmaa noore kuninga Louis XIV koduõpetaja, kasvas koos Louis’ga üles ning kuulus kuninga lähedaste sõprade ringi. Kõrgemas seltskonnas liikuv võluv ja galantne François tahtis sõjaväelist karjääri teha, mis tal tänu kuninga sõprusele ka õnnestus.

1693. aastal sai ilma märkimisväärsete sõjaliste saavutusteta Villeroy hertsogist Prantsusmaa marssal. 13. augustil 1695 alustas 70 000 meheline Prantsuse armee marssal François de Neufville’i juhtimisel ja kuningas Louis XIV käsul Brüsseli hävitamist. Päikesekuningas tahtis oma territooriume laiendada, kuid mitte ainult seda. Ajaloolaste väidetel pidi selline tegevus olema survevahend ja siinkohal tuleks korraks meenutada ajaloolist Suurt Liitu.

Suurde Liitu kuulus erinevatel aegadel terve rida Euroopa riike, kes olid moodustanud Augsburgi Liiga, et Reini jõe ääres paiknevat Saksa vürstkonda tugevate Prantsuse vägede eest kaitsta. Suure Liidu sõda Prantsusmaaga polnud 1695. aasta Brüsseli tulistamise ajal veel alanudki, Brüsseli hävitamine pidigi olema vaid survevahend, et Augsburgi Liiga oma väed praeguses Lõuna-Belgias asuva ning prantslaste võimu all oleva Namuri alt ära viiks. Ajaloolaste väiteil oli tegemist täiesti arutu ja mõttetu rünnakuga, mille eest vastutas toosama marssal Villeroy. Prantslased tulistasid suurtükkidest ja mortiiridest kaitsetut Brüsselit, kogu linnas süttisid tulekahjud ning Grote Marktist ja selle ümbrusest jäid järele vaid varemed. Raekojahoone kivine karkass jäi ikkagi püsti, kuigi just see olnud suurtükitule peamine objekt. Kogu raekoja stiilne sisustus, väärtuslikud vanad käsikirjad ja kunstikollektsioonid hävisid. Nii et kõik kaunite ja ehtsatena tunduvad ajaloolised ehitised, mis Brüsseli Grote Markti ümbritsevad, ei ole pärit Burgundia õitsenguaegadest, need ehitati uuesti üles 18. sajandi alguses.

Grote Markti taastamine pärast sellist mõttetut hävitustööd võttis pikki aastaid ja selle töö tegid ära Brüsseli kaupmeeste ning käsitöömeistrite gildid. Taas üles ehitatud Grote Markt sai kaunis ja harmooniline. Ka raekojahoone taastamine läks päris ladusalt, kuigi see oli ülikeeruline töö. Uus hoone tuli ju ehitada täpselt samasugune nagu Jacob van Thieneni kavandatud ehitis kunagi oli olnud. Raekoja tagakülg sai kaks uut tiiba, mistõttu tekkis kaunis nelinurkne siseõu. Gooti stiilis sisekujunduse täielik taastamine võttis aga isegi rohkem kui 100 aastat, sest tuli uuendada kõik kaunid ajaloolised gobeläänid, maalid, skulptuurid ja mööbel.

Võttis aega mis võttis, Brüsseli Grote Markt sai oma endise hiilguse tagasi ning seisis vanalinna südames sama uhkena kui noil aegadel, mil seda oli imetlenud Hispaania kuninga Felipe II tütar ertshertsoginna Isabella, kes kirjutas 1599. aasta sügisel: „Ma pole iial näinud midagi nii kaunist ja elegantset kui see linnaväljak, kus raekoja torn taeva poole kõrgub.“ Ka kirjanikud Victor Hugo ja Baudelaire pole Grote Markti kiitmisega kitsid olnud.