Читать книгу Aja jälg kivis. Madalmaad - Helgi Erilaid - Страница 7

Kunagi elasid siinsetel aladel keldi hõimude hulka kuulunud belgid. Kui saabus sõjakas Caesar oma leegionidega, tekkis nendele madalatele maadele Rooma provints Gallia Belgica. 3.–9. sajandini käisid nendelt aladelt läbi frangid, friisid ja saksid. Kui Belgia Frangi riigi koosseisu kuulus, hakkas välja kujunema ka kaks praeguses Belgias elavat rahvust – flaamid ja valloonid.

Ammustel aegadel oli siin voolavas Senne jões kolm saart. Umbes aastal 500 laskis lähedal asuva Cambrai linna piiskop püha Géry kõige suuremale soisele saarele kabeli ehitada. Kroonikud on märkinud, et pühamu lähedal sooservas olid ka mõned puust ehitatud onnid. Aastal 977 püstitati tollase Brabandi hertsogi käsul endise püha Géry kabeli kohale tugev kindlus, millest tulevane linn oma alguse sai. Ametlike allikate järgi on Brüsseli linna asutamise aasta 979. Koht oli linna jaoks väga hea, sest Senne jõgi oli purjetamiseks sobiv ning linnast viis tee Genti ja Brügge kaubakeskustesse, sealt edasi aga juba Reini jõe orgu ja Kölni.

Soo kuivendati, kaupmehed ehitasid endale kivimajad, linnas hakati kuduma villast riiet, brokaati ja seinavaipu, valmistati ka relvi. Linnamüüre asuti ehitama siiski alles 11. sajandi keskel. On oletatud, et oma nime sai linn sõnadest Bruoc Sella või Broek Zelle, mis tähendab soo peale ehitatud küla. Kroonikud väidavad, et varasel keskajal ehitati Brabandi hertsogi jaoks jõe kaldalt tõusvale mäele uhke maja ning sellest algas Brüsseli jagunemine üla- ja all-linnaks.

Oma raamatus „Õhtusel jalutuskäigul Euroopas“ kirjutab Erkki Toivanen, et ülalinnas elasid aadlikud, all-linnas kaupmehed ja käsitöölised ning piir nende vahel ei eraldanud mitte üksnes seisusi, vaid sellest sai aegade jooksul ka germaani ja gallia kultuuriala piir ning prantsus- ja flaamikeelset Brüsselit teineteisest lahutav kuristik. Kuid oma vaimult pole Brüssel ei flaami ega ka prantsuse linn, vaid Euroopa linn, mis on läbi elanud kõik meie mandri arengut mõjutanud sündmused.