Читать книгу Aja jälg kivis. Madalmaad - Helgi Erilaid - Страница 11

Mida kõike see väljak küll näinud on!

5. juunil 1568 hukati siin kuningapalee ees kaks aadlimeest. Madalmaades valitses noil aegadel Hispaania kuningas, kolm Brüsseli aadlikku otsustasid aga, et nende kodumaale pole vaja Hispaania võõraid seadusi ja Hispaania kohutavat inkvisitsiooni. Selline vastuhakk ei saanud karistamata jääda. Krahvid Hoorn ja Egmont mõisteti reetmise eest surma ning Grote Marktil, kuningapalee ette ehitatud tapalaval, löödi nende pead maha. Kolmanda vastuhakkaja, Oranje hertsogi pea jäi siiski alles, ju siis ei peetud tema süütegu nii suureks.

Grote Markt on näinud hukkamisi, rahvapidusid, triumfe ja hävitustööd. Ja Belgia revolutsiooni veriseid sündmusi, mis viisid iseseisva ja neutraalse riigi rajamiseni 1831. aasta lõpul. Õige lühidalt – 1830. aastal olid olemas Madalmaade kuningriik ja Hollandi hegemoonia, eelistati prantsuse keelt kõnelevaid elanikke. Prantsuse keel kehtestatigi ametlikuks keeleks, flaami ja vallooni keel olid koolides keelatud.

Siis jõudis kätte üks õhtu ooperis.

25. augustil 1830 mängiti Brüsseli Monnaie teatris Daniel Auberi sentimentaalset ja patriootilist ooperit „La Muette de Portici“, mis jutustas sellest, kuidas Napoli elanikud 17. sajandil Hispaania ülemvõimu vastu välja astusid. Kaunis duett „Püha isamaa-armastus“ sai sädemeks, millest lahvatas Belgia revolutsiooni leek. Pärast etendust ümbritses patriootilisi üleskutseid hüüdev rahvas valitsushooneid. Madalmaade monarhiat esindas tollal Brüsselis lahke, sõbralik ja mõõdukate vaadetega kroonprints Willem. Tema ja tema nõuandjad leidsid, et Madalmaad tuleks administratiivselt kaheks jaotada ja olekski kriis lahendatud. Kroonprintsi isa kuningas Willem I oli aga kindlalt selle vastu. Septembris 1830 kestsid Brüsselis kolm päeva verised tänavalahingud, kuid oktoobris võttis Belgia vastu oma iseseisvusdeklaratsiooni ja Londonis peetud konverents kuulutas, et Madalmaade kuningriik on ajalugu ning Belgia on nüüdsest iseseisev riik.

Belgias on kaks riigikeelt, prantsuse ja flaami keel. Maalilisel Grote Marktil kõlab küll kõiki maailma keeli, lisaks veel lindude keel pühapäevastel linnuturutundidel. Juulikuu algust tähistab siin igal suvel ajalooline rongkäik Ommegang ja augusti algul täidab väljakut fantastiline, ere ja dekoratiivne lillevaip.

Grote Markt seal Euroopa südames, tähtsas Euroopa Liidu pealinnas, pole ju tänapäeval muud kui üks terve Euroopa elutuba.